Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Igor Pihela ikkagi tegi äripartnerile rehepappi

Eesti Näituste omanikku Igor Pihelat rehepapluses süüdistanud äripartner sai kohtus suures osas õiguse ning tema firmale tuleb välja maksta 760 000 eurot.

Eesti Näitused omanik Igor Pihela.  Foto: Andras Kralla

Kohus tuvastas, et Pihela trikitas Lasnamäel ühist kinnisvaraäri ajanud partnerite algselt kokkulepitud raha tagasimaksmise järjekorrast mööda.

Lugu sai alguse kuus aastat tagasi, kui Pihela ja väikeettevõtja Valentin Štavbonko allkirjastasid Näituste Kinnisvara OÜ osanike lepingu, milles lepiti kokku ka osanikele väljamaksete toimumise järjekord.

Kõigepealt tuli tasuda pangalaen ning seejärel teises järjekorras kinnistu eest Štavbonko firmale OÜ Belta. Alles kolmandas järjekorras pidi tehtud kulutuste eest raha tagasi saama Pihela firma AS Eferelt ning kui midagi üle jääb, siis see raha jagatakse omavahel ära vastavalt osalusele Näituste Kinnisvaras. Efereldile kuulub 80 protsenti ning Beltale 20 protsenti Näituse Kinnisvara osadest.

Näituste Kinnisvara OÜ (pankrotis)

Osanikud: AS Eferelt (91,43% Igor Pihela) - 80% ja OÜ Belta (Valentin Štavbonko) - 20%.

Juhatuse liikmed: Igor Pihela, Priit Pihela ja Valentin Štavbonko.

Ehitus läks lahti ning Uuslinna tänaval asuvale kinnistule kerkis neli viiekordset kortermaja.

Näituste Kinnisvara arendus Lasnamäel Uuslinna tänaval.  Foto: Andres Haabu

Hiljem selgus aga, et kuigi majad olid valmis ning kasutusloadki juba olemas, võttis Näituste Kinnisvara LHV pangast lisaks 1,35 miljonit eurot laenu ning kandis raha kohe edasi Pihela firmale Eferelt.

Eferelti esindaja vandeadvokaat Raul Talts selgitas eelmisel aastal Äripäevale, et tegemist oli ettevõtte poolt antud laenu refinantseerimisega ning seda võiski esimeses järjekorras teha, kuna kõigepealt tulidki laenud tagasi maksta. „Pangale on praeguseks laenud tagastatud, kuid Efereldile ei ole kõiki laene tagastatud. Kui need saab tagastatud, alles siis saabub Belta kord,“ oli siis Taltsi seisukoht.

Beltat esindav vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ütles vastu, et lepingus oli mustvalgelt kirjas pangalaenu tagasimaksmine esimeses järjekorras ning Efereltile raha liigutamine pangalaenu kaudu on tehtud selleks, et mööda hiilida Beltale raha maksmisest.

Keegi pidi rahaliselt kaotama

Pihela arvates ei oleks probleemi tekkinud, kui arendus oleks rahaliselt paremini õnnestunud ja seda oleks jätkunud kõigile.

7,03miljonit eurot oli Uuslinna 9 kinnistu arendusprojekti omahind.

Ehk keegi pidi kaotuse sisse võtma. Štavbonko kartis, et Pihela trikk 1,35 miljoni euro liigutamisel tähendab seda, et tema saabki kokkulepitud miljoni euro asemel kinnistu eest ainult kohe alguses tasutud 100 000 eurot.

Hiljuti jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsusega mõisteti vahepeal pankrotistunud Näituste Kinnisvaralt Štavbonko firmale välja 758 000 eurot. Seda on 142 000 euro võrra vähem kui nõutud 900 000 eurot, sest Näituste Kinnisvara 2015. majandusaasta aruande kinnitamisega oli Štavbonko ettevõtte juhatuse liikmena aksepteerinud kinnistu hinna alandamist.

Valentin Štavbonko (paremal) koos advokaadi Olavi-Jüri Luigega kohtus.  Foto: Andras Kralla

Kohus leidis, et osanike poolt kokku leppimata Efereldi kulutuste refinantseerimine pangalaenuga pärast korterelamute valmimist ei olnud laen, mille eelisjärjekorras tasumises oleks osanikud kokku leppinud. Seega ei saanud Pihela firma Efereldi finantseeringute rüütamine pangalaenu vormi muuta osanike poolt kokku lepitud väljamaksete järjekorda.

Asjatundja leidis kontrollimist vajavaid tehinguid

Štavbonko firma tellis Näituste Kinnisvara maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste kohta asjatundja arvamuse. Riiklikult tunnustatud ekspert Urmas Võimre pidas võimalikuks, et arendusprojekti omahinda on teadvalt „paisutatud“ või on Näituste Kinnisvara võõrandanud korteriomandeid alla turuhinna. Asjatundja tuvastas eelduslikult mitte-turulistel tingimustel seitsme korteriomandi müügi 1HOME GROUP ASile, milles üheks aktsionäriks oli ka Pihelaga seotud Näituste Investeeringud OÜ. Antud tehingute puhul eksisteeris Võimre hinnangul suur hinna hälve võrreldes tavapärase müügihinnaga.

Veel tuvastas asjatundja, et perioodil 2013-2016 arvestati Näituste Kinnisvaraga seotud Efereldile intresse ja viiviseid 405 000 eurot, millest oli tasutud ligi 118 000 eurot. See nõuab asjatundja sõnul täiendavat kontrolli, kas selline Efereldi majandushuvide eelistamine oli õiguspärane.

Pihela ja Štavbonko vastasseisust kirjutas Äripäev eelmisel aastal

Väikeettevõtja Štavbonko firmale Belta kuulus Lasnamäel Uuslinna tänaval üle 4300 m2 kinnistu. Ta otsis sellele 1,2 miljoni euroga ostjat.

Štavbonko kirjeldas, kuidas ta ühe tuttava ehitaja kaudu jõudis Eesti Näitused omaniku Igor Pihelani, kes hakkas rääkima, et sa ära müü, vaid hakkame koos arendama ja siis sa teenid kokkuvõttes palju rohkem raha.

Mehed allkirjastasid 2013. aasta juulis kokkuleppe ühise ettevõtte Näituste Kinnisvara OÜ asutamiseks. „Peale seda sain kinnistule veel paar ostupakkumist. Ma neid ei kaalunudki, kuna meil oli Igoriga kokkulepe. Alles hiljem sain aru, et ma poleks tohtinud üldse temaga äri ajada. Ta on ju pokkerimängija ja tal on hämmastav võime inimesi ära rääkida,“ kirjeldas Štavbonko.

Juba 1990. aastate algusest äris tegev Štavbonko rääkis, et on igasuguseid asju näinud. Küll on teda äripartnerite poolt üle lastud ja võlgu jäädud ning seda hämmastavam on praegu ka tema enda jaoks, kuidas Pihela suutis ta nii ära veenda, et usaldus oli täielik. „Kirjutasin eestikeelsetele lepingutele alla, ise nendest aru saamata. Igor tõlkis, mida tema arvates mul oli vaja teada ja nii need asjad käisid. Ma usaldasin teda,“ vangutab Štavbonko seda rääkides pead.

„Kinnistu üleandmisel veel notar küsis, kas te hüpoteeki ei taha enda ettevõtte kasuks seada, aga Igorilt tuli selle peale kohe, et pole vaja, muidu ei saa ju pangast laenu. Olin nõus, sest see tundus loogiline,“ jätkas Štavbonko ühise äritegemise alguse meenutamist.

Hinnaks lepiti kokku miljon eurot, millest 100 000 tasuti OÜ-le Belta kohe ja ülejäänud 900 000 eurot pidi tulema, kui arenduseks võetav pangalaen saab tasutud.

Kortereid müüdi, aga pangalaen ei vähenenud

Pihela tõi oma poja Priit Pihela 2015. aastal juhatuse kolmandaks liikmeks klausliga, et ettevõtet saavad esindada vaid kaks juhatuse liiget koos. „Igori sõnul oli seda vaja, et poja otsustusõigust piirata. Hiljem sain aru, et tegelikult tähendas see, et nemad hakkasid koos asju otsustama ja mind lükati täiesti kõrvale,“ kirjeldas Štavbonko.

2016. aastal avastas Štavbonko, et kuigi kortereid müüakse, siis pangalaen ei vähene. Olles küll Näituste Kinnisvara juhatuse liige ja kuuludes ka omanikeringi, siis mitte mingisugust infot tal enda kinnitusel ettevõtte rahaliikumiste kohta ei olnud.

Igor Pihela ja vandeadvokaat Raul Talts lükkasid Štavbonko jutu ümber, kinnitades, et infot ei ole varjatud. Taltsi arvates püüdis Štavbonko jätta muljet, et Pihela kasutas usaldust ära ja tõmbas tal naha üle kõrvade, kuid omal ajal miilitsas töötanud Štavbonkot ei saa kindlasti kergeusklikuks inimeseks pidada.

Pihela arvates Štavbonko lihtsalt ei tahtnud leppida, et nende äriplaan ei õnnestunud. „Korterite suurused ja hinnad olid 15 protsenti suuremad kui seal piirkonnas, mistõttu oli meie müük ka aeglasem. Müüsime kortereid paar-kolm aastat kauem, kui alguses plaanisime. See aga tähendas nii suuremaid intressi- kui ka halduskulusid,“ sõnas Pihela.

Vastuolud sai Pihela meenutusel alguse 2016. aastal, kui Štavbonko hakkas osanike lepingu ühte klauslit enda huvides tõlgendama. „Enne seda ta kaks aastat aksepteeris võetud laene, ka Efereltilt võetud laene. Ta polnud ju kuu pealt kukkunud,“ imestas Pihela.

Vandeadvokaat Raul Talts esindas Igor Pihela firmat AS Eferelt.  Foto: Andras Kralla

„Mitte ühtegi senti ei ole kusagile kõrvale läinud, kogu raha on läinud ehitusse,“ kinnitas ka Talts.

Äripartnerite suhted totaalselt sassis

Štavbonko rääkis, et kogu see jama Pihelaga on tal tervise tuksi keeranud ja juriidiliselt pole tal ka praegu elukohta. Ta küll elab praegu ühes korteris Uuslinna tn ehitatud majades, kuid see ei ole tema nimel. „Sõlmisime korteri ostuks 2014. aastal võlaõigusliku müügilepingu. Arvestasin, et saan 900 000 eurot kinnistu eest ja maksan siis korteri eest 210 000 eurot ära. Praegu pole mul ei korterit ega ka raha kinnistu eest,“ sõnas ta.

Näituste Kinnisvara taganes korteri müügitehingust ja esitas Štavbonko vastu hagiavalduse korteri ebaeaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja välja andmata kasu summas 21 600 eurot.

Štavbonko esitas kohtusse hagi kinnistu eest raha saamiseks. Harju maakohus leidis eelmise aasta kevadel, et OÜ Belta nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Nüüd jõustunud ringkonnakohtu otsusega tuleb raha suures osas välja maksta. Belta esitas hagi ka Efereldi vastu. Kuna maakohus seda sisuliselt ei arutanud, saatis ringkonnakohus selles osas maakohtule menetlemiseks tagasi.

Eelmise aasta juunis esitas Štavbonko ka Harju maakohtule Näituste Kinnisvara nimel pankrotiavalduse, kuna ettevõtte kohustused ületasid varasid enam kui miljoni euroga ning ettevõte oli maksejõuetu. Juuli keskel kuulutas Harju maakohus välja ettevõtte pankroti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum