Sõerd ja Ligi küsitlesid minister Kiike

Sotsiaalminister Tanel Kiik.  Foto: Liis Treimann
Jaga lugu:

Reformierakondlased Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi küsitlesid täna riigikogu infotunnis värsket sotsiaalministrit Tanel Kiike pensioni teemadel.

Kiik tunnistas, et pensionitõus on prioriteet, kuid küsimärgi all. Lisaks pälvis tähelepanu teise pensionisamba reform ja küsimus, mida teha nendega, kes otsustavad sambasüsteemist väljuda, aga ise kuskile investeerima ei hakka.

Pensionitõus on küsimärgi all

Aivar Sõerd viitas riigikogu istungil tänasele uudisele, et aastases arvestuses tõusid aprillis hinnad 3,2% ja riigi poolt reguleeritud hinnad kasvasid veelgi enam, ligi 4%. "Kui me vaatame seda hinnatõusu komponentide kaupa, siis seal just kodukulud – toit, kütus, transport, teenused – olid need, mis kasvasid kõige enam ja need on ka sellised kuluartiklid, mis kõige enam mõjutavad pensionäre," viitas Sõerd. Kuna koalitsioonileppes on Sõerdi hinnangul pensionitõusu punkt sõnastatud väga ebamääraselt, tundis ta huvi, kuidas viib valitsus järgmisel aastal ellu erakorralise pensionitõusu. "Või osutus see tühjaks lubaduseks?" küsis Sõerd.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et pensionitõus on prioriteet, kuid erakorralise pensionitõusu reaalne võimalus aasta mõttes sõltub loomulikult rahalistest vahenditest. "Tulenevalt riigieelarve senisest baasseadusest, tulenevalt senisest ka, võiks öelda, konservatiisest eelarvepoliitikast, mida on ajanud kõik eelmised valitsused, on selle 2020. aastal teostamise võimalus kindlasti küsimärgi all," lausus Kiik. "Seetõttu me ei pannud seda koalitsioonilepingusse niivõrd ambitsioonikalt."

Sõed ütles, et eelarvestrateegia koostamisega peab hakkama varsti otsi kokku tõmbama ja kõik ministeeriumid on oma ettepanekud rahandusministeeriumile järgmise eelarvestrateegia koostamiseks ära esitanud. "Kas teie juhitud ministeerium tegi rahandusministeeriumile ettepaneku eelarvestrateegias erakorraliseks pensionitõusuks ja kui tegi, siis millises summas?"

Kiik vastas eitavalt. "Erakorraline pensionitõus on üks nendest küsimustest, mida me ei ole teinud läbi ministeeriumi taotluse, mis on pigem poliitiliste valikute koht, otsuste koht, mida kolm erakonda asuvad järgnevatel nädalatel läbi rääkima, et kas ja mil määral on võimalik meil muuta," ütles ta.

Kiik ütles, et riigieelarvelised võimalused on mõnevõrra halvemad, kui enne valimisi tundus, mistõttu ei oleks ka teistel erakondadel võimalik ellu viia lubadusi, mida enne valimisi välja käidi. "Täpselt sama tuleb tunnistada Keskerakonna platvormi kohta, mis oli 1,5 miljardit. Loomulikult täies mahus nelja aasta jooksul ei võimalda tänane eelarveline perspektiiv seda ära teha," ütles ta. "Aga erakorraline pensionitõus just nimelt ühe konkreetse eesmärgina on seetõttu koalitsioonilepingusse kirja pandud, et see on meie jaoks n-ö prioriteetide lõikes kas esimene või üks esimesi, mis me soovime siiski selle nelja aasta jooksul ära teha."

Vastuse peale võttis sõna Jürgen Ligi, kes leidis, et sellist pensionitõusu oligi erakordselt küüniline lubada. "Meie demograafia ja teie tekitatud struktuurse miinuse ajal rääkida erakorralisest pensionitõusust on erakordselt küüniline. See ei ole võimalik: vaadake oma eelarve olukorda, vaadake demograafiat!" ütles ta. "Ja ma soovitan teile, et te ei üritaks vägisi seda lubadust ellu viia – siin on niivõrd suured numbrid mängus."

Mida teha nendega, kes pensionile ei mõtle?

Lisaks viitas Jürgen Ligi teise pensionisamba reformile. "Üks erakordselt küüniline asi läks ikkagi koalitsioonileppesse, see on teise samba lammutamine. Kui teie esimese lubaduse mõte on see, et pensionid on liiga madalad ja neid tuleb tõsta, siis teise samba vabatahtlikuks muutmise tulemus on, et pensionid saavad olema veel väiksemad. /.../ Kuidas te sotsiaalministrina seletate sellise olukorra loomist, kus vanad inimesed tulevikus on süvavaesuses sisuliselt?"

Tanel Kiik ütles, et debatid tuleb ära pidada ja vaadata, kuidas tagada inimväärikas vanaduspension ka neile, kes mingil põhjusel otsustavad näiteks sambasüsteemist väljuda ja ei investeeri erinevate kontode kaudu raha, vaid hakkavad seda kasutama jooksvas tarbimises.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum