Köögivili tõukas inflatsiooni üle 3 protsendi piiri

Köögiviljad kallinesid Elmiku sõnul oluliselt tänu eelmise aasta põuasele suvele. "Kuna enamus köögiviljade, näiteks kartuli, kilo hinda mõõdetakse sentides, tunduvad hinnamuutused protsentides arvestatuna suured. Aasta tagasi langes kartulite hind 17 protsenti, sellel aastal ulatus hinnatõus aga 48 protsendini," märkis ta.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga on elekter, soojusenergia ja küte kallinenud 6,1%, bensiin 4,7% ja diislikütus 6,9%. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud värske köögivili (49%), kartul (48%) ja kaasaostetav valmistoit (13%) ning odavnenud värske puuvili (11%).

Mootorikütuste hinnatõus tulenes Elmiku sõnul euro odavnemisest USA dollari suhtes. "Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta aprilliga sarnasel tasemel. Euro kurssi alandasid euroala kehvem majanduse väljavaade ja Brexitiga seotud segadus. Nafta hinnatõus eurodes kergitas lisaks mootorikütustele ka teiste energialiikide hindu," märkis ta.

Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul võib nafta hindade tõusutrendi taga näha rohkem geopoliitilisi pingeid ning tootmise vähendamist, millele lisandusid Ameerika Ühendriikide karmistunud sanktsioonid Iraani nafta eksportimisele.

Kütuse varasema hinnatõusu tõi esile Eesti Panga ökonomist Sulev Pert, kelle sõnul mõjutab see nüüd ka muid hindu, näiteks kallinevad transporditeenuseid. "Kui nafta kallineb 10%, kiireneb inflatsioon tavaliselt 0,3 protsendipunkti," märkis ta.

"Kui toornafta hind püsib praegusel tasemel, võib siiski eeldada, et hinnakasv teisel poolaastal aeglustub. Aiasaaduste hinnakasv aeglustub juhul, kui ilmaolud on tänavu soodsamad," lisas ta.

Kaupade hinnad kasvasid mullu aprilliga võrreldes 2,5 ja teenused 4,6 protsenti. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 3,7 protsenti ja muud hinnad 3,1 protsenti.