Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Danske varjutab ettevõtete laenukasvu

Finantsinspektsioon keelas selle aasta veebruaris Danske Bankil Eestis tegutseda, sest pank lubas siitkaudu liigutada mitmesaja miljardi euro ulatuses kahtlase päritoluga raha. Pank tõmbas aga juba enne seda tegevust Eestis koomale.  Foto: Andras Kralla

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv kiirenes eelmise aasta lõpus eraklientide toel, ettevõtete laenukasv aeglustus, võtab kokku finantsinspektsioon.

Laenuportfell kasvas 2018. aasta neljanda kvartali lõpuks kolmanda kvartali 5%lt 5,7%-le. Seda mõjutasid eraisikute laenud, mis kasvasid aastaga 6,2%. Eraisikute laenudest üle 80% moodustasid eluasemelaenud, mis kasvasid aastaga 6,5%.

Ettevõtetele väljastatud laenude aastakasv aeglustus neljandas kvartalis 2,5%ni eelmise kvartali 4,3%-lt. Ettevõtete laenukasvu aeglustumine oli seotud peamiselt Danske panga mahtude vähenemisega Eesti turul, kirjutas finantsinspektsioon.

Krediidiandjate tarbimislaenude laenuportfelli jääk kasvas 2018. aasta neljandas kvartalis 4,1% ehk 41 miljonit eurot ning ulatus aasta lõpus üle miljardi euro. Suurim osa nii kvartaalsest kui ka aastasest kasvust, vastavalt 25 miljonit ja 123 miljonit eurot, tuli sõiduki liisingult.

Eesti turul tegutses 2018. aasta lõpus 16 panka, millest kaheksa on välismaiste krediidiasutuste filiaalid.

Pankade aastane omakapitali tootlikkus oli neljandas kvartalis 11%, tootlikkuse tõus tulenes laekunud dividendidest. Ilma dividendideta oleks pankade omakapitali tootlikkus olnud 9,2%. Langustrendis püsinud omakapitali tootlikkuse taga on viimastel aastatel kiirenenud omakapitali kasv. Euroopa Liidu pangandussektori keskmine omakapitali tootlikkus oli aasta lõpus 7,2%.

Pankade tulud kasvasid neljandas kvartalis 283 miljoni euro ehk 31% võrra. Tulude kasvu taga oli dividenditulu.

Finantsinspektsioon loeb üles ka pankade peamised arengusuunad ja riskid, leides, et kuigi pankade tervis on hea ja kasumlikkus kena, püsib endiselt varasema mitteresidentidest klientidega seotud mainerisk ja ka Rootsi kinnisvara riskide realiseerumisel võib mõju kohe Eesti pangandusse kanduda.

•Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal jätkab langust. Pikaajalised viivised on kaetud allahindlustega.

•Pangad on likviidsed. Pangandussektori keskmine likviidsusnäitaja ületas suure varuga normatiivi.

•Kuigi probleemsete laenude müük on laenukvaliteeti positiivselt mõjutanud, tuleb pankadel arvestada riskiga, et majanduskriisi olukorras ei ole nende müük võimalik või on müügi tingimused ebasoodsad.

•Tururiski osakaal on suhteliselt madal, väärtpaberiportfelli osakaal moodustab 3% varadest. Enamik tururiski kandvatest varadest on võlakirjadega seotud ning paigutatud kvaliteetsetesse väärtpaberitesse.

•Pankade kasumlikkus püsib vaatamata madalatele intressimääradele ja finantsturgude volatiilsusele hea. Neljandas kvartalis oli omakapitali tootlikkus 11%.

•Mitteresidentide hoiuste osakaal langes aasta lõpus 7,9%ni. Kuivõrd mitteresidentide hoiused on oma olemuselt volatiilsemad, hoiavad pangad nimetatud hoiustega seonduva likviidsusriski katteks kõrgemaid likviidsuspuhvreid.

•Pankade varasemate perioodide mitteresidentide teenindamine kätkeb endas olulist reputatsiooniriski, millel on oluline mõju emapankade aktsia hinnale ning mis võib mõjutada hoiustajate käitumist ja investorite käitumist.

•Rootsi kinnisvarahinnad neljandas kvartalis langesid, kuid on aasta jooksul siiski suhteliselt stabiilsed püsinud. Rootsi kinnisvarasektoriga seonduvad riskid püsivad jätkuvalt kõrged ning riskide realiseerumisel võib selle mõju kanduda ka Eesti pangandusturule. Seetõttu on oluline, et pangad säilitaksid riskide realiseerumise katteks piisavad kapitalipuhvrid, mille olemasolu vähendab piiriüleste riskide ülekandumise mõju.

Jaga lugu:
Hetkel kuum