Trumpil ongi õigus?

USA presidenti Donald Trumpi ei paista miski kõigutavat. Ta nõuab järelejätmatult Hiinalt kaubanduspoliitika radikaalset muutmist hoolimata sellest, et börsid kukuvad ja eksperdid on mures, et maailmakaubandus kannatab.

„Nii mõnigi on USAd valesti mõistnud,“ ütleb Nordea peaökonomist Tuuli Koivu. „Seal on praegu üsna laialt levinud suhtumine, kus ollakse nõus mingil määral majanduskasvu tooma ohvriks sellele, et piirata Hiina tõusu selliseks maailmamajanduse kolliks.“

Trumpi karmi liini toetavad isegi USA demokraadid ja Euroopaski vaadatakse ettevaatliku heakskiiduga kõrvalt kaubandussõja kasvamist. Mida on Hiina teinud, et USA on nii otsustavaks muutunud, küsib leht.

Trumpi põhiväide on, et Hiina konkureerib maailmas ebaausate võtetega. Hiina ei lase teisi riike oma turule, kopeerib teiste tooteid, vilistades patentidele, ja toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitest hoolimata oma suurettevõtteid, kes konkureerivad rahvusvahelisel turul.

Ekspertide hinnangul on neil väidetel igati alust.

Helsingin Sanomat vaatab seda Huawei näitel, kes on viimase kümne aastaga tõusnud nende oma Nokiast ja rootslaste Ericssonist mööda minnes hiiglaslikuks telefonitootjaks. Kuidas ta seda tegi?

2012. aasta detsembris kirjutas Helsingin Sanomat, et Huawei rajas Helsingisse uurimiskeskuse, teine selline oli juba Tamperes. Juhuslikult koondas Nokia just siis suure hulga insenere, kellest nii mõnigi sai tööle Huaweisse.

Rootsi ja Saksamaale oli selliseid uurimiskeskusi juba varem rajatud. Seega kogus Huawei enda kätte aktiivselt oskusteavet. See on teatavasti ka lubatud, kuni firmasaladusi ja patente ei puudutata.

Probleem on selles, kuidas selle teadmisega edasi toimetati.Hiina kaitses kiivalt oma 3G-turgu seni, kuni Huawei ja ZTE oma 3G-seadmed valmis. Siis võttis ta ahnelt maailmas turuosa konkurentidest madalama hinnaga. Üleval on kahtlus, et Hiina on oma ettevõtteid keelatud viisil toetanud. Nii riigi kui ka ettevõtete raamatupidamine on Hiinas nii läbipaistmatud, et tõde on võimatu leida.

Samal viisil on tegutsenud nii mõnigi tööstust arendada soovinud arengumaa. Hiinast on praeguseks aga saanud majanduslik ja sõjaline hiiglane, kes enam erikohtlemisele loota ei saa.

Turu Ülikooli teadlase Mikael Mattlini sõnul on eurooplased Hiina tutvumisreisidesse pikka aega naiivselt suhtunud. Eeldati, et Euroopa ettevõtetele kasulik oma tooteid Hiinas odavalt valmistada.

Äratuskell on helisenud viimasel kümnel aastal, kui hiinlased on üha kiirenevas tempos Euroopa tipptehnoloogiafirmasid ostma hakanud.