Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

IT-valdkonna inimesed uuest ministrist ja ootustest

Uue väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo nimi IT-valdkonna inimestele veel midagi ei ütle, kuid nad ootavad temalt Eesti IT-edu jätkumist ega soovi, et seda takistaks võõristav suhtumine välistöötajatesse.

IT-valdkonna inimesed ootavad uuelt väliskaubandus- ja IT-ministrilt Kert Kingolt (vasakul) mõistagi IT-sektori arengu jätkumist riiklikul tasandil.  Foto: Liis Treimann

Enne veel, kui uus väliskaubandus- ja IT-minister selgus, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis Nortal ASi juhatuse liige ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Andre Krull sellest, millised on tema ootused uuele ministrile.

Kõigepealt tõi Krull esile fenomeni, et ministri roll on vastutada nii väliskaubanduse kui ka IT-valdkonna eest. “Eesti väline maine põhineb meie digikorralduses, mida valitsus on erasektoriga üles ehitanud. Meie digikorraldust ei tee unikaalseks mitte tehnoloogilised lahendused, vaid ühiskondlik usaldus nende lahenduste vastu, mis riigiinfosüsteemide kaudu kodanikeni jõuab," rääkis Krull. Ta leidis, et usaldus on esimene nurgakivi kogu infoühiskonna ülesehitusel.

E-residentsuse programmi endine juht Kaspar Korjus peab uue ministri ametisse astumisel positiivseks asjaolu, et naiste osakaal valitsuses suurenes. "IT-minister on selles mõttes hea positsioon Eestis, sest ümberringi on palju talente, kellega koos nii e-riiki edasi arendada kui ka tugevdada veelgi erasektori digitaliseerimist. Digistrateegiad on toimivad siis, kui on pikaajaliselt järjekindel lükkamine ja sellepärast ei olekski ootust suurteks reformideks, vaid igapäevaseks tubliks tööks," rääkis Korjus.

Välistööjõudu tuleb integreerida

IT-ettevõtte Helmes ASi juhatuse esimees Jaan Pillesaare meelest peaksid ministri lahendada olema probleemid kõrgete tööjõumaksudega ja välistööjõu integreerimisega. "Eelkõige on laiemalt tähtis, et IT-valdkonna ettevõtlusel oleks lihtsam Eestis areneda. See tähendab eeskätt seda, et targa tööjõu maksustamine on esimene küsimus. Tööjõumaksud on Eestis ebatavaliselt kõrged ja see takistab ka targa tööjõu toomist siia," rääkis Pillesaar. Ta tõi näite oma kogemusest, kus nende ettevõtte 400 inimest on Eestist väljas just liiga kõrgete maksude pärast.

"Teine punkt on see, et võimalikult lihtne võiks olla tarka välistööjõudu siia ühiskonda integreerida. Kuid siin võiks EKRE oma kõike välist tõrjuvat retoorikat muuta," ütles Pillesaar. Ta lisas, et see on IT-valdkonnas väga oluline aspekt, kuna see on suures osas rahvusvaheline äri – samas maksud laekuksid siia. Aga neid ärisid on väga raske teha, kui riik on sellise hoiakuga, et kedagi teist me siin näha ei taha, võttis Pillesaar oma seisukoha kokku.

IT-valdkond on Eestiga tugevalt seotud

Krull leidis, et praktiliste sammude seas, mida minister ette võtab, on ilmselt mullu heakskiidu saanud riiklike e-teenuste põhjalik uuenduskuur.

Tema hinnangul ootab Eesti ärisektor nullbürokraatia programmiga edasiminekut ning tema arvates on tööstuse digitaliseerimise puhul riik seni olnud eestkõneleja. Suured teemad on uuele ministrile kindlasti 5G-võrgud ja selle võimalused ning iseliikuva transpordi lahendused. “Ekspordile on riik olnud heaks toeks. Ootaksime samalaadse toe jätkumist,” rääkis Krull ja kinnitas, et uuele ministrile tööd jaguks, sest IT-valdkond on välismaailmas tugevalt Eestiga seotud märk ning siin ei saa kuidagi tagasi minna.

Väliskaubandus- ja IT-minister

Kert Kingo, kelle EKRE nimetas pärast pikki otsinguid uueks väliskaubandus- ja IT-ministrikandidaadiks, on hariduselt jurist. Maksuametis töötas ta kokku kuus aastat, aastatel 2011–2017. Veel on ta töötanud tööinspektsioonis sekretärina, politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonnas uurijana ning maksu- ja tolliameti erimenetluse talituses juristina. Lisaks on ta töötanud näiteks ASi SEB Liising krediidiosakonnas.

Kingo kes astus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmeks 2015. aasta septembris. Varasem erakondlik kuuluvus ja kogemus poliitikas tal puudub. Kert Kingo on omandanud Tallinna majanduskoolis õiguse eriala, 2001. aastast on ta diplomeeritud jurist. 2017. aastal alustas Kingo õpinguid Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ärijuhtimise magistriõppes inimressursside juhtimise õppekaval.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum