Soome maksukarusselli niidid toovad Eestisse

„See ei ole tavaline maksupettus, vaid ettekavatsetud ja raske juhtum. Ettekavatsemine karmistas karistust kõvasti,“ ütles juhtumi uurimist juhtinud uurija Sampsa Huttunen.

Kouvola politsei uuritud käibemaksukarussellis osales kokku 13 firmat – kümme Soomest ja kolm Eestist, kes ajasid koos puiduäri. Arved, maksud, raamatupidamine ja kviitungid – kõik näisid õiged olevat, ainult kaupa ega teenuseid ei osutatud. Äri oli puhas väljamõeldis. Asja mõte oli küsida käibemaksutagastust maksudelt, mida polnud kunagi makstud.

Soome maksuameti hinnangul kaotab riik aastas käibemaksupettustega 30 miljoni euro ringis.

Kouvola juhtumis jõudis maksupettus kesta kaks aastat, enne kui maksuamet ärkas. Sellele aitas kaasa raamatupidaja, kes sai selle eest 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vanglakaristuse.

Raamatupidaja õepoeg tegutses valefirmade omanikuna, selle eest sai ta tädilt 100 eurot firma kohta. Noormees sai selle eest tingimisi vangistuse ja kümnete tuhandete eurode suuruse trahvi.

Juhtumi peakangelane esialgu eitas süüd, aga siis muutis oma suhtumist täielikult ja võttis vastutuse.

Soomes uurib käibemaksukarusselle ka toll. Neil on praegu süüdistuseni jõudnud neli maksupettust, millega peteti välja eeldatavalt 3,5 miljoni euro ulatuses maksuraha.

Äripäev kirjutas nädal tagasi, et igal aastal varastavad petturid Euroopa Liidu riikidelt kokku hinnanguliselt 50 miljardit eurot käibemaksu, kasutades selleks nn kadunud ettevõtteid ja samu kaupu üha uuesti skeemi paiskavaid karusselle. Otsides sadade tuhandete lehekülgede uurimismaterjali hulgast viiteid Eestile, avastasime mitme skeemi sasipuntrast variisikuid Lasnamäelt ja välismaalaste poolt siin kasutatud ning seejärel hüljatud ettevõtteid.

Lisaks tekitas Eesti kuritegelik grupeering väärismetallidega kaubeldes ja nn kadunud ettevõtteid kasutades Rootsi riigile enam kui 8 miljoni euro suuruse käibemaksukahju, ulatuslikku petuskeemi harutasid viie riigi uurijad koostöös Europoliga.

Ajaloo suuremaid petuskeeme ja Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi probleeme uurisid Saksamaa CORRECTIVi toimetuse koordineerimisel 63 ajakirjanikku kõigist ELi liikmesriikidest ning Šveitsist ja Norrast.