Artikkel
  • Jaga lugu:

    Grand Theft Europe: Eesti jälg suurtes skeemides

    Euroopa riikidelt varastatud käibemaks liikus vähemalt ühes suures skeemis Dubai palmide alla.Foto: ALI HAIDER, EPA

    Otsides sadade tuhandete lehekülgede uurimismaterjali hulgast viiteid Eestile, avastasime mitme skeemi sasipuntrast variisikuid Lasnamäelt ja välismaalaste poolt siin kasutatud ning seejärel hüljatud ettevõtteid.

    Artikkel on osa Euroopa riikide kümnete ajakirjanike uurimusest nimega Grand Theft Europe, mida vedas Saksamaa CORRECTIVi toimetus ja mis avaldati kõikjal täna.
    Esiletoomist väärivad kaks ettevõtet, mis jooksid läbi arvatavatest hiigelpettustest, kus käibemaksu varastamise eesmärgil kaubeldi elektrienergia ja CO2-sertifikaatidega.
    Üks selline ettevõte on Deep Green OÜ. Ettevõte tegutses aastatel 2011–2013 ja osales elektrienergiaga kauplemise skeemis, mida on pikka aega uurinud Saksamaa ja Prantsusmaa uurimisorganid. Saksamaal ja Prantsusmaal registreeritud ettevõtteid kahtlustatakse hiiglaslikus käibemaksupettuses.
    Pariisis registreeritud Eurocorp Trading SARL müüs skeemi käigus kokku kümnete miljonite eurode eest elektrit Deep Green OÜ-le Eestis ja GETROLi-nimelisele ettevõttele Rumeenias. Deep Green lasti Eestis 2013. aastal pankrotti. Pankrotihaldur Veli Kraavi sõnul jäi ettevõtte sakslasest omanik Markus Döring temale kättesaamatuks, ent ka pankrotimenetlus rauges. Mis rolli Deep Green arvatavas petuskeemis etendas, on teadaoleva põhjal keeruline öelda, kuid fakt on, et ka Eesti ei jää keerulistest piiriülestest skeemidest täiesti puutumata, seda enam, et meil on lihtne ettevõtteid asutada ja neid elektrooniliselt hallata.
    Pakistani skeemimeister kasutas Eesti firmat
    Teine märkimist väärt Eesti ettevõte on NTC Global OÜ, mille omanik ja juhatuse liige oli 2010. aastal üksnes napp kuu aega värvikas isik Mohammad Zeeshan Ditta. Tegemist on Pakistanist pärit ja praegugi seal resideeruva mehega, kel on Taani kodakondsus. Dittat on seostatud mitme pettusega, sh käibemaksupettusega CO2-sertifikaatide äris. Just CO2-sertifikaatide skeemist jookseb läbi ka NTC Global OÜ, mida kasutati sertifikaatidega kauplemise ahelas aprillis 2010, mil Ditta lühikest aega ettevõtte taga oli. Tema Eesti ettevõte oli niisiis lülike keerulises skeemis. Ditta on muide ka nime vahetanud, nii et Mohammad Zeeshan Dittast on saanud Chaudhry Muhammad Zeeshan.
    Tegemist on mahukate skeemidega, mille ninamehi alles hakatakse eri riikides kohtu ette tooma, kui üldse. Uurimised võtavad aega aastaid ja neist jookseb läbi kümneid riike ning sadu ettevõtteid. Võib juhtuda, et tegelikke niiditõmbajaid ei suudeta vahele võttagi.
    Hiigelpettuse tõendeid leiti Afganistani koopast
    CO2-sertifikaatide äri on Euroopas olnud suur pettusemagnet. Üheks käibemaksukarussellide ajuks peetavat Suurbritannia kodakondsusega Imran Yakub Ahmedi otsiti 2014. aastal taga üle miljardi euro ulatunud petuskeemi tõttu just CO2-sertifikaatide äris. Siis kajastati meedias, et skeemi raha jõudis lõpuks Dubaisse. Kahtlus on, et raha kasutati ka terrorismi toetamiseks. Kõik see näitab toimuva ulatust. Tähelepanuväärne on, et raamatupidamisdokumendid, kust mh Ahmedi nimi lagedale ilmus, leidsid USA sõdurid 2010. aastal Afganistani koopast, otsides sealt hoopis Osama bin Ladenit.
    Praeguseks on CO2-sertifikaadid paljudes ELi riikides juba aastaid pöördkäibemaksu all. Eestis siiski mitte, kuna meil pole selles vallas märkimisväärseid pettusi avastatud.

    Uurimus Grand Theft Europe

    Euroopa ajakirjanike ühine uurimus, mida koordineeris Saksamaa mittetulunduslik uuriva ajakirjanduse toimetus CORRECTIV.

    Ajakirjanikud töötasid mh kokku 315 000 lk konfidentsiaalsete materjalidega, sh kriminaaluurimiste materjalid, pealkuulatud kõned, e-kirjad ja ülekanded, mis on olnud seotud suuremate uurimistega eri riikides.

    Uurimuses osalesid kõigi 28 ELi liikmesriigi ja Norra ning Šveitsi ajakirjanikud. Enamik ajakirjanikke tegeles projektiga paar-kolm kuud, osa tiimist aga oli teemasse kaevunud oluliselt varem.

    Kõik projektis valminud lood leiab lehelt www.grand-theft-europe.com.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad artiklid

Arendaja: kinnisvaraturul toimuv ei ole krahh, vaid normaalsuse taastumine
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Southwest Airlines kandis arvutirikke tõttu kahjumit
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Saksamaa andis jah-sõna Leopardide saatmiseks Ukrainasse
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Olulisemad uudised

Politseinikud ja päästjad said ministrilt palgatõusu lubaduse
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.