Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Riigikontroll: idapiir läheb kalliks maksma

Praeguseks on projekti prognoositav maksumus kasvanud neli korda ehk 250 miljoni euroni.  Foto: Erik Prozes

Riigikontrolör Janar Holm leiab, et idapiiri väljaehitamise lahendus vajaks selgust, kas optimaalset tulemuslikkust oleks võimalik saavutada ka väiksema kuluga.

"Piiriprojekti esimese etapi – 23,5-kilomeetrilise lõigu – ehitamiseks on hange välja kuulutatud ning juunis esitatakse pakkumised. Aga enne järgmiste piirilõikude ehitamise hankeid tuleks valitsuse heakskiidetud piirilahendus uuesti tükkideks lahti võtta ning seda hinnata,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm.

"Võitjad oleme nii siis, kui selgub, et piiri on võimalik välja ehitada ka odavamalt ilma tulemuslikkuses kaotamata, kui ka siis, kui selgub, et otsustatud lahendus oli tõesti optimaalne variant," lisas ta.

Valitsuskabinet arvestas 2015. aasta veebruaris otsuse tegemisel teadmisega, et piiritaristu väljaehitamiseks kulub suurusjärgus 71,3 miljonit ja tegevuskulude lisavajadus on 2016.–2019. aastal 8,2 miljonit eurot.

Riigikontroll tegi idapiiri ülevaate koostamise käigus järgmised tähelepanekud.

* Sisulisi alternatiivseid idapiiri väljaehitamise lahendusi välja ei töötatud, mistõttu ei ole võimalik võrdlevalt hinnata rajatava idapiiri lahenduse optimaalsust.

* Idapiiri väljaehitamisel on mitmeid riske, mille realiseerumise korral võivad suureneda ehitamise kestus ja maksumus.

* Politsei- ja Piirivalveametil pole veel lõplikku selgust, kui palju hakkab pärast idapiiritaristu valmimist idapiiri valvamine maksma. Selle kohta esitatud info on olnud vastuoluline.

* Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet on idapiiri väljaehitamise konkreetset lahendust valdavalt põhjendanud ebaseadusliku rände ja salakaubaveoga seotud ohtudega, mis ei ole aga nende endi ja teiste asjakohaste asutuste ohuhinnangute kohaselt piiripunktide vahelisel alal sagedased ega ulatusliku mõjuga.

* Valitsuskabinet kiitis 2015. aastal heaks idapiiri väljaehitamise lahenduse Politsei- ja Piirivalveameti esialgse maksumushinnangu põhjal.

* Enne 2014. aasta septembrit ei olnud idapiiri väljaehitamine Vabariigi Valitsuse ega Siseministeeriumi jaoks prioriteet.

Praeguseks on projekti prognoositav kogumaksumus kasvanud neli korda, projekti täpsustatud maksumuse kohta sai Vabariigi Valitsus teabe esialgu lubatud 2015. aasta sügise asemel 2018. aasta veebruaris. 2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu kohaselt maksab piiri väljaehitamine umbes 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani umbes 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele.

Riigikontrolör Janar Holm tõi välja, et idapiiri ehitamisel on tegemist klassikalise näitega, kus poliitilised ambitsioonid võtavad võimust ning kus selgusest jääb vajaka.  Foto: Andras Kralla

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on idapiiriprojekt justkui õpikunäide olukorra kohta, kus erinevad ohumärgid on osaliselt või täielikult realiseerunud.

„Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone ehk idapiiri korrastamise katalüsaatoriks sai 2014. aastal riigiametnikuga piiril toimunud intsident, mille tulemusena jõudsid avalikkuse ette pildid kohati väga mannetus olukorras olevast idapiirist, mis oma väljanägemise poolest ei erinenud padrikust. Täiendava, kuid võib-olla ka põhilise võimenduse andsid lähenevad Riigikogu valimised," nentis Holm.

"Ja tekkinud reaktsioonile andis lisaenergiat piirikontrolli eest vastutavate inimeste taju, et avanenud on võimaluste aken, ning nende arusaadav soov seda mitme asjaolu kokkulangemisel tekkinud fooni kasutada ära pikaajalise probleemi lahendamiseks – teha parim piir, millest võiks saada ka Euroopa Liidu välispiiri standard," lisas ta.

Siseministeerium: kallis investeering kärbib tööjõukulusid

Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt märgib vastulauses, et piiri väljaehitamise ambitsioon on algusest peale olnud üks: nii poliitikud kui ametnikud on tahtnud 100% pidavat idapiiri. "Alles piiriprojekti tegeliku hinna selgumisel tekkis uus arutelu ja toona otsustati seda ambitsiooni mitte muuta. Selle saavutamiseks on alternatiivid olemas küll, kuid kas need on pikas perspektiivis odavamad või jätkusuutlikud," märkis Küüt.

Küüt lisas, et kalli elektroonika eesmärk on vähendada selgelt tööjõukulusid ning niinimetatud elektrooniliste silmade ja kõrvade asendamine inimestega oleks aga iga-aastane täiendav kulu umbes 37 miljonit eurot. "Valikuid tulebki teha ja siinkohal väga kaalukaid. Kas saavutada täielikult pidav piir elektroonikaga või saavutada sama tulemus 1500 lisateenistujaga?" sõnas Küüt.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum