Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raadil laiutav rehviväli ootab riigikohtu otsust
Kuigi Eesti Energia kateldes on vanu rehve võimalik põletada lademes, ei liigu Tartust Raadile ladestatud rehvid kuhugi, kuni riigikohus ei ole langetanud otsust, kelle vastutusel need ikkagi on.
Eesti Energia õlitehasesse võiks sellise kopaga ajada kõik Raadil vedelevad autokummid, kui saaks lihtsalt selgust asjaolusse, kelle vastutusel sealsed rehvid tegelikult on
Foto: Andras Kralla
Aastatega on Raadile kogunenud hinnanguliselt 12 000–15 000 tonni rehve. Probleem seisneb selles, et osapooled on eri arvamusel tootjavastutuse ulatusest.
Eesti Energia Enefit280 õue peale oli teisipäeva lõunaks toodud mõned tonnid musta puru: maailmakoristuspäeval kogutud rehvid. Mis metsa all prügi, see Auveres puhas energia, millest toota õli.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?