• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−0,8%7 441,44
  • DOW 30−0,93%49 597
  • Nasdaq −0,89%26 397
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,67
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−0,8%7 441,44
  • DOW 30−0,93%49 597
  • Nasdaq −0,89%26 397
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raadil laiutav rehviväli ootab riigikohtu otsust

Kuigi Eesti Energia kateldes on vanu rehve võimalik põletada lademes, ei liigu Tartust Raadile ladestatud rehvid kuhugi, kuni riigikohus ei ole langetanud otsust, kelle vastutusel need ikkagi on.
Eesti Energia õlitehasesse võiks sellise kopaga ajada kõik Raadil vedelevad autokummid, kui saaks lihtsalt selgust asjaolusse, kelle vastutusel sealsed rehvid tegelikult on
  • Eesti Energia õlitehasesse võiks sellise kopaga ajada kõik Raadil vedelevad autokummid, kui saaks lihtsalt selgust asjaolusse, kelle vastutusel sealsed rehvid tegelikult on
  • Foto: Andras Kralla
Aastatega on Raadile kogunenud hinnanguliselt 12 000–15 000 tonni rehve. Probleem seisneb selles, et osapooled on eri arvamusel tootjavastutuse ulatusest.

Seotud lood

Uudised
  • 12.06.19, 16:52
Fotod: Eesti Energia leidis vanadest rehvidest naftat
Eesti Energia Enefit280 õue peale oli teisipäeva lõunaks toodud mõned tonnid musta puru: maailmakoristuspäeval kogutud rehvid. Mis metsa all prügi, see Auveres puhas energia, millest toota õli.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele