Ravimiamet: lähtume apteegireformis seadusest ja riigikohtu suunistest

Arvestades seadusemuudatust, ei ole ravimiamet võimaldanud üleminekuperioodil uut tegevusluba apteekidele, mis sätestatud nõuetele ei vasta. See puudutab ka proviisori enamusosalust ja talle kuuluvate apteekide piirarvu, mille kohaselt nö ketiapteegid ei ole nõuetele vastavad.

Samas ei tähenda jõustunud muudatused ameti teatel seda, et juba olemasolevad apteegid ei saaks oma majandustegevust mõistlikus ulatuses ümber korraldada kuni uute nõuete rakendumiseni 2020. aastal.

"Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole nõuetele mittevastavate apteekide kolimine üleminekuperioodil täielikult välistatud. Kohus esitas lahendis ka suunised tingimuste hindamiseks. Seetõttu kaalub ravimiamet senisest põhjalikumalt, kas apteegi tegevuskoha muutmise puhul on tegemist senise majandustegevuse jätkamisega või muutub tegevus sedavõrd suures ulatuses, et seda tuleks käsitleda uuele tegevusloale esitatavate nõuete ulatuses," teatas amet.

"Kohtuotsuse valguses arvestame apteegireformi soodustava eesmärgi kõrval näiteks nii kolimise põhjuseid kui mõju olemasolevatele proviisorapteekidele ja tarbijaskonnale. Seetõttu ei saa nõustuda Proviisorite Koja kriitikaga, nagu tegutseks ravimiamet otsuseid langetades vastuolus seaduse ning Riigikohtu suunistega," märkis ravimiamet.

Seatud põhimõtteid järgides hindab amet ka (Tamrole kuuluva - toim) BENU Apteek Eesti OÜ taotlust, millega soovib (ettevõte) Põhja-Eesti Regionaalhaigla pinnale kolida apteegi, mis asub ca 200 m kaugusel. Otsuse võtab ravimiamet vastu lähipäevadel.

Järgmisel aastal rakenduvaid apteegireformi nõudeid kirjeldavad muudatused ravimiseaduses jõustusid 2014. ja 2015. aastal. Vastavalt seadusele peavad apteegid viima end uute nõuetega kooskõlla 1. aprilliks 2020.

„Apteegireform kuulutati 2015. aastal välja kompromissiga, et suured apteegiketid võivad omada apteeke viieaastase üleminekuperioodi jooksul, kuid uusi apteeke saavad avada vaid proviisorid. See pidi tagama praeguselt apteegisüsteemilt sujuva ülemineku proviisorapteekide süsteemile,“ ütles Eesti Proviisorite Koja (EPK) juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas hommikuses pressiteates. „Ometi lubab Ravimiamet järjekindlalt suurtel apteegikettidel avada uusi apteeke läbi kolimisskeemi. Selline skeemitamine töötab otse apteegireformi vastu.“

Apteegireformi väljakuulutamisel said suured apteegiketid üleminekuaja, mille jooksul viia oma ärimudel kooskõlla muutunud seadustega. „Ühtlasi tähendas see, et suured apteegiketid ei saanud enam teha juurde uusi apteeke. Seejärel võtsid ketiapteegid kasutusele aga kolimisskeemi, kus sisuliselt tehakse uus apteek, aga vormiliselt “kolitakse” ühelt pinnalt lihtsalt teisele pinnale,“ ütles Alamaa-Aas.

Apteegi kolimiseks peab andma loa ravimiamet, mis on mitmed suurte apteegikettide kolimistaotlused koja teatel ka heaks kiitnud. „Proviisorid vaidlustasid kohtus ravimiameti praktika kolimisi heaks kiita, sest see ei vasta apteegireformile ega seadustele. Ka riigikohus asus oma 29. mai otsuses seisukohale, et kolimisskeem on lubamatu,“ ütles Alamaa-Aas ja lisas, et amet pole hakanud kohtu otsust täitma. „Sisuliselt oleme tagasi olukorras, kus ravimiamet käitus õigusvastaselt neli aastat ning nüüd soovib väärpraktikat jätkata. See on pärssinud omandipiirangu jõustamist, sest parematel pindadel on ketid saanud varasemast pigem tugevamaks ja võimsamaks.“

Alamaa-Aasa sõnul on viimaseks näitlikuks juhtumiks kolimisskeemi kasutamisest Tallinnas Sõle Polikliiniku apteegi kolimine Peterburi mnt 98, kus sisuliselt tehti uus apteek. „Samuti kavatseb ravimiamet meie andmetel lubada suurel ketiapteegil alustada tegevust Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegipinnal, ehkki apteegireformi nõuete põhjal saaks seal pärast senise rentniku lahkumist tegutseda vaid proviisorapteek,“ lisas Alamaa-Aas.

Kirjas ravimiametile palub Eesti Proviisorite Koda lõpetada ametil laiahaardeline kolimist lubav halduspraktika ketiapteekide huvides ja ketiapteekide tegevuse laiendamise võimaldamine. „Meie hinnangul on see otseses vastuolus seaduse ja riigikohtu suunistega,“ märgitakse kirjas.

Apteegiketi Tamro Baltics väitel tsiteerib koda riigikohtu vastavat otsust valikuliselt ja eksitab sellega avalikkust.

"Kõigest 15% Eesti proviisoritest ühendav Proviisorite Koda viitab tänases teates, mille aluseks on nende enda kaks nädalat vana e-kiri ravimiametile, nagu oleks riigikohus keelanud apteekide kolimise. Kõnealune otsus eelmise aasta 29. maist, mis käsitles nn Türi apteegi küsimust, sellist absoluutset keeldu aga ei sisalda. Kolimine on lubatud, kui apteek jätkab samas omavalitsuses, teenindab sama piirkonna tarbijaskonda ning mõjutab samu konkurente," seisab Tamro pressiteates.

Riigikohus leidis täpsemalt, et erinevalt uue apteegi asutamisest tuleb apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Kolimiseks ja seniste õiguste teostamise jätkamiseks ei saa aga lugeda mistahes tegutsemiskoha muutmist. Kolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et üldapteegi tegevuse jätkamise ehk kolimisega on tegemist ka siis, kui uus apteek avatakse täiesti uues kohas ja täiesti uue personaliga.

"Ainuüksi oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel välistab vaidlusaluse muudatuse kvalifitseerimise senise apteegi kolimiseks. Uus apteek asutati teise omavalitsusüksusesse hoopis teises maakonnas. See on oma asukoha tõttu mõeldud teise piirkonna tarbijatele ja mõjutab apteegiturul hoopis teisi konkurente (sh kaebajat)," seisab otsuses. Seega võttis riigikohus seisukoha, et kolimisega on tegu, kui apteek jätkab samas omavalitsuses, teenindab sama piirkonna tarbijaskonda ning mõjutab samu konkurente. Kolimisõigust võib aga riigikohtu hinnangul teatud määral piirata.

"On õige, et ettevõtte kolimine, samuti varasema ettevõtte sulgemine ja uue avamine, on majandustegevuse normaalsed osad ja kaitstud ettevõtlusvabadusega. See aga ei tähenda, et need muudatused ei võiks alluda loareservatsioonile ega muudele seadusest tulenevatele piirangutele. Praegusel juhul ei ole ka tegemist tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid üleminekuajaga, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad olema turult lahkunud. Uue apteegi avamise piirangut õigustab ka selles asjas ülekaalukas avalik huvi – rahvatervise kaitse," seisab otsuses.

Tamro peajurist Katrin Altmetsa sõnul saab aga Tamro lähtuda põhimõttest "kõik, mis pole keelatud, on lubatud". Tema hinnangul ei võtnud kohus apteekide kolimise lubatavuse osas kindlalt eitavat seisukohta. "Kui riigikohus ütleb, et kolimine ei ole erinevate linnade vahel, siis sellest saab järeldada, et ühe linna piires oleks see okei. Riigikohus ei saa kõike ette öelda, mida tohib teha. Seda, kas on lubatud või mitte, hakkab tõlgendama ravimiamet. Kui kellelegi tundub, et ravimiameti tõlgendus on vale, saab seda kohtus vaielda. Ravimireform ongi natukene keeruline ja segane selle koha pealt," sõnas Altmets.

Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh seostas koja tänast teadet sellega, et Ravimiamet teeb ettevalmistusi nn PERHi apteegile tegevusloa andmiseks. Jankelevitshi väitel üritab koda ametnikke hirmutada. “Ligi kaks aastat on (Tamrole kuuluv - toim) Benu apteek oodanud vastavalt PERHiga sõlmitud rendilepingule oma pinnale pääsemist ning nüüd, kus ebaseaduslikult pinnal tegutsenud Apotheka lõpuks lahkus, võetakse kasutusele ükskõik millised taktikad, et PERHi patsiendid ei saakski endale apteeki tagasi,” väitis Jankelevitsh.