Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Katariina Krjutškova
- 21. august 2019 kell 3:00
Notarite kuldne põli ähvardab lõppeda
Pikaaegse Tallinna südalinnas tegutseva notari Priidu Pärna (paremal) hinnangul kahjustuks vabaturu tingimustes notarite erapooletus.Foto: Andres HaabuSeni on notarid saanud rangelt seadusega ette määratud tasu, ent nüüd tahab konkurentsiamet viia notarid vabaturule. Asjaosalised seisavad sellele raudselt vastu.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots kinnitas Äripäevale, et amet koostab justiitsministeeriumile ettepanekut, mille eesmärk on muuta jäika notarite tasustamise korda. Seni on notari tasu määrad kehtestatud seadusega, mistõttu on madalama hinna küsimine keelatud.„Meil on suhteliselt liberaalne majandus ja palju konkurentsipiiranguid pole, kuid üks piirang on notaritasudega seonduv. Sellest on ka varem kirjutatud ja räägitud, et seda jäika seadust peaks muutma,“ ütles Ots.Kõige rohkem võidab ostjaOts väitis, et nende ettepanekul jääksid kehtima piirhinnad, ent rohkem tuleks paindlikkust hinnalistesse kinnisvaratehingutesse. „Väga ei usu, et tarbija hakkab 10–20 euro pärast pakkumisi võtma. Aga kui on juba 1000–2000eurosed tehingud, hakkab konkurents toimima, sest kindlasti oleks teatud notarid nõus tehingut soodsamalt tegema,“ lisas ta.„See on avalik saladus, et notaribürood suuresti kinnisvaratehingutest elavad,“ ütles varavalitsemisettevõtte EfTEN Capital juht Viljar Arakas. Tema meelest on positiivne, kui piimäärad jääks kehtima, kuid kallite tehingute puhul tekiks konkurents.Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ütles, et notaritasude konkurentsis võidaks eeskätt ostjad. „Kinnisvara arendusettevõttes maksab väga sageli klient notarikulud kinni. Pigem võidaks sellest muudatusest lõpptarbija,“ arvas Tamm. Tema hinnangul on notaritasud kasvanud käsikäes kinnisvarabuumiga ja muutunud kohati ebamõistlikult kõrgeks.Notarid on ettepanekust häiritudNotarid on konkurentsiameti ettepanekule vastu. Notarite Koja tegevjuht Eve Strang ei soovinud enne täies mahus ettepaneku avalikustamist teemat pikemat kommenteerida. Strang märkis telefonivestluses, et notarite ühenduse hinnangul võib notaritasude vabaturule minek tuua kaasa veelgi suurema hinnatõusu.Hiljem saatis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson Äripäevale pikema kirja, milles avaldas vastuseisu konkurentsiameti ettepanekule. "Meie hinnangul kaasneks ka Eestis notaritasude vabaturule viimisega paljude klientide jaoks teenuse kallinemine, eeskätt just madalama maksumusega notaritehingute puhul," väitis Saar Johanson. Ta tõi näiteks kuni 25 000eurose väärtusega kinnisvara müügilepingud, mille tõestamisel jääb notari tasu alla 100 euro.Kuna notariaalse toimingu keskmiseks hinnaks kujunes 2018. aastal keskmiselt 89 eurot toimingu kohta, siis oleks alla selle hinna väga keeruline tagada notaritel kvaliteetset õigusteenust ning täita kõiki notaritele pandud ülesandeid, lisas Saar-Johanson. (Tema pikem seisukoht on artiklis allpool.)Sõltumatus satub ohtuTallinna südalinnas tegutsev notar Priidu Pärna on samuti varem notaritasude konkurentsile vastuseisu avaldanud. Ta on jätkuvalt samal seisukohal, et niiviisi kannataks notarite erapooletus. „Kui notarid hakkavad turu pärast konkureerima, võib ohtu sattuda eesmärk, et notar oleks kliendi suhtes erapooletu. Siis saab eesmärgiks hoopis see, et klient tuleks tema juurde,“ ütles ta.Pärna rõhutas, et notar pole ettevõtja, vaid täidab riigi ülesandeid riigi kehtestatud tasu eest. „Poleks ju loogiline, kui testament Võrus maksaks 30 eurot ja Tallinnas 300 eurot,“ märkis ta.Konkurentsiga ühtlustuks ka notarite töötasuKonkurentsiameti direktor Ots märkis, et notarite palkade kallale nad oma ettepanekus pole läinud, sest notari töötasu määrab tehingute maht ja arv – teisisõnu käive. Otsa hinnangul võiksid vabaturu tingimustes notarite sissetulekud ühtlustada, sest praeguse seisuga erinevad need tema sõnul oluliselt.„Täna on eelis notaritel, kel on väga hea asukoht pankade suurte kontorite lähedal. Tarbijal pole mõtet valida, millisesse büroosse läheb. Ta valib selle, kuhu on lihtne minna. Aga uues olukorras oleks võimalus teistel samuti tulusid suurendada ja lõppkokkuvõttes see pigem tasakaalustab turgu,“ arvas Ots.Samuti erinevad notarite tasud erinevate teenuste puhul. 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter lausus, et ta on teinud väga keerukaid tehinguid naeruväärselt soodsalt. Samas on olnud krõbedad tasud tehingute eest, mis on küll rahamahukad, ent üpris lihtsad. Seejuures märkis Vahter, et notarite kõrged tasud on ka põhjendatud, sest neil on suur vastutus.Ebaühtlased hinnadKa Arakas märkis, et notarid teevad kinnisvaratehingute kõrval toiminguid, mille eest makstakse väga madalat hinda. „Kui ühte otsa muuta, eks siis notarid peavad ise arvamust avaldama, mida teise otsaga teha,“ lisas ta.Ehkki kinnisvaraettevõtete juhid tervitasid soojalt konkurentsiameti ettepanekut, väitsid nad siiski, et pelgalt hinna tõttu notarit vahetama ei ruttaks. Nad tõid esile, et keeruliste tehingute puhul on notarid väärtuslikud õigusabi jagajad, tähtis on pikaaegne usalduslik suhe ja meeldiv suhtumine.Tehinguid tehakse vaatamata kõrgetele tasudeleSamuti pole nende hinnangul kõrged notaritasud pidurdanud majanduse arengut ja kasvavad kinnisvarahinnad on selle ehtsaks tõestuseks. „Kõrgete notaritasude tõttu pole ükski tehing sõlmimata jäänud,“ väitis Arakas.„Selgelt on Eestis notaritasud kõrged, aga see on suhteline. Lätis on mõned tasud ja riigilõivud veelgi kõrgemad,“ lisas ta.Konkurentsiameti direktor Ots ütles, et nad avalikustavad detailsemalt ameti ettepanekud kolmapäeval ehk 21. augustil. Seejärel on neil kavas saata ettepanekud justiitsministeeriumile."Tänane seis nõuab arutelu, seadusmuudatust ja poliitilist otsust," ütles Ots. Ta lisas, et ettepanekuga annavad nad esimese tõuke muutusteks ja loodetavasti poliitikud viivad ettepanekud ellu.Notarite koda: nii lähevad hinnad veelgi kõrgemaks
Hollandi ja Itaalia kogemus näitab, et notaritasudele hinnakonkurentsi rakendamine toob endaga kaasa negatiivseid tagajärgi, eeskätt just notaritasude kallinemise, mis omakorda mõjutab kõige enam just väiksema sissetulekuga inimesi.
Meie hinnangul kaasneks ka Eestis notaritasude vabaturule viimisega paljude klientide jaoks teenuse kallinemine, eeskätt just madalama maksumusega notaritehingute puhul. Näiteks võib tuua kuni 25 000eurose väärtusega kinnisvara müügilepingud, mille tõestamisel jääb notari tasu alla 100 euro.
Kuna notariaalse toimingu keskmiseks hinnaks kujunes 2018. aastal keskmiselt 89 eurot toimingu kohta, siis oleks alla selle hinna väga keeruline tagada kvaliteetset õigusteenust ning täita kõiki notaritele pandud ülesandeid.
Samuti seaks selline muudatus tõenäoliselt ohtu notari ametitoimingute ja -teenuste territoriaalse kättesaadavuse, kuna maapiirkondi teenindavatel notaritel ei oleks ilmselt majanduslikult mõttekas, mõnel juhul koguni võimalik samas piirkonnas tegutsemist jätkata. Kui ei ole inimesi, kes on valmis notarina sellistes piirkondades tegutsema, ei ole ka võimalik seal notari ametitoiminguid ja -teenuseid pakkuda. Veel ühe olulise avaliku teenuse kadumine väikelinnadest süvendaks Eestis veelgi ääremaastumist ja koondaks asjaajamist suurematesse linnadesse.
Meie hinnangul ei ole lihtsalt kohane rääkida notarite omavahelise konkurentsi parandamisest. Notar on tulenevalt notariaadiseadusest avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Seega jääb meile arusaamatuks, mis eesmärki võiks riigi ja tavainimese seisukohast teenida notarite vahel konkurentsi tekitamine.
Notarite vabaturu tingimustes jääksid kaotajaks tarbijad, sest:
1. Hinnakonkurentsi rakendamine seaks ohtu notari ametitoimingute kättesaadavuse vähekindlustatud ühiskonnagruppidele. Praeguse süsteemi muutmine töötaks vastu avalikule huvile, mille kohaselt võiks notari ametitoimingud olla rahaliselt kättesaadavad kõigile – ka majanduslikult vähekindlustatud ühiskonnagruppidele. Praegu on mitu seadusega kehtestatud notaritasu alla nende omahinna.
2. Ei saa välistada, et vähekindlustatud erakliendid peaksid doteerima ka suurte äriklientide tehinguid. Vabalt kehtestatud hindade korral võivad tehingukulud väheneda vaid väga kõrge väärtusega tehingute puhul, mida tehakse harva.
3) Kuna praegu on seadusega fikseeritud tasude info avalik, siis on alati võimalik ka tehingutega kaasnevaid kulusid täpselt ette kalkuleerida. Muudatuse korral see võimalus vähemalt sellisel kujul kaoks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi