Koit Brinkmann • 2 oktoober 2019

Saastetasude mittemaksmine andis Viimsi prügiveohankel konkurentsieelise

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liige Kertu Tiitso  Foto: Erki Pärnaku, Õhtuleht

Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.

Selgunud on ka, et Tallinna linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (TJT) prügila sulgemise ehitustööd on peatatud, kuna kattekihis saastetasuvabalt kasutatud praakkompost sisaldas rohkelt plasti ning kihi paksus oli kõvasti suurem, kui projektis lubatud.

„Viimsi valla hankes on sisuliselt munitsipaalettevõte (TJT – toim.) tekitanud turul niisuguse olukorra, kus riigimaksudega mängides saavutatakse konkurentsieelis,“ ütles hankel paremuselt teise hinna pakkunud Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude.

Probleem on Luude sõnul selles, et üks ladestusala omav ning turgu valitsevas positsioonis olev ettevõte kasutab ladestusala parematel tingimustel kui ta teistel turuosalistel võimaldab seda kasutada. „Kui TJT läheb hankele arvestusega, et tema ise saastetasu ei maksa ja kõigi teiste käest seda küsib, siis on selge, et kellelgi teisel pole edaspidi veohangetel enam variantigi ligi pääseda,“ arvas Luude.

TJT küsib praegu tonni segaolmejäätmete vastuvõtu eest 63,50 eurot ja selles sisaldub ka saastetasu ligi 30 eurot.

Enne seda, kui prügila kunagise abilinnapea Arvo Sarapuu eestvedamisel Tallinna linnale osteti, kuulus see Veoliale, kelle Eesti haru Luude juhtis.

Luude kirjeldusel võetakse TJTs jäätmekütuseliinil olmejäätmetest välja 45–50 protsenti põlevat materjali, mis transporditakse Kunda tsemenditehasesse. Järele jääb teine pool – nn peenfraktsioon, milles on orgaanikat, kilet, plasti, kivitükke, klaasi, kodukeemiat ehk kõike sellist sodi, mis tegelikkuses on puhas prügi, sõnas Luude. Hinnanguliselt võib seda olla 20 000–25 000 tonni aastas.

„Aga TJT poolt Viimsi vallale saadetud vastusest saan mina aru, et nad ka selle teise poole eest saastetasu ei maksa. See osa jäätmetest viiakse prügilasse ladestusalale, nimetatakse see siis kas mingiks kattematerjaliks või vahekattematerjaliks või milleks iganes ja jäetakse selle pealt saastetasu maksmata,“ sõnas ta.

Argo Luude, Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige

See osa jäätmetest viiakse prügilasse ladestusalale, nimetatakse see siis kas mingiks kattematerjaliks või vahekattematerjaliks või milleks iganes ja jäetakse selle pealt saastetasu maksmata.

Eesti Keskkonnateenused vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis TJT pakkumuse edukaks tunnistamise, kuid komisjon jättis vaidlustuse rahuldamata.

Tavapärane ettevõtlusnutikus

„Olgem ausad, korraldatud jäätmeveo hanked ongi vähempakkumised ja siin on tegemist ettevõtlusnutikusega, kes suudab need asjad paremini ära korraldada,“ kommenteeris Väätsa Prügila juhataja Alvar Jullinen, kelle arvates ei olnud TJT käitumises midagi tavapäratut.

„Antud juhul TJT-l tekibki sümbioos nii prügila käitlemise kui ka veo koosmõjul, mis tegelikult hanke võiduga on tarbijale kõige kasulikum,“ sõnas Jullinen.

TJT juhatuse liige Kertu Tiitso ütles, et nemad pakkusid teistest erineva käitluslahenduse – segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmise, kuna jäätmekütuse tehaseid on peale Ragn-Sellsi tehase mahapõlemist järel ainult üks – TJT-l. „Jäätmekütuse tootmine on TJT üks põhitegevustest, seega imelik oleks, kui TJT ei pakuks seda teenust Viimsi vallale, vaid pakuks Viimsi vallale ladestamist,“ lausus Tiitso.

Küsimustele, mida nad teevad jäätmekütuseliinilt ülejääva nn peenfraktsiooniga ning kas siin võib olla tegemist saastetasudega trikitamisega, Tiitso ei vastanud. Küll arvas ta, et Eesti Keskkonnateenused tegeleb meediat kaasates turuvõitlusega, kuna ei suuda leppida, et Viimsi piirkonda, kus ta on aastaid teenust osutanud, võiks teenindada keegi teine.

Prügila sulgemise ehitustööd on peatatud

Keskkonnaameti kompleksloabüroo juhataja Emma Krikova sõnul ei ole Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel lubatud kasutada prügila sulgemisel jäätmekütuse tootmisel ülejäävat nn peenfraktsiooni. Kuid aasta alguses toimunud kontrollkäigul selgus, et seda ikkagi kasutatakse. „Samuti selgus, et prügilat ei ehitata vastavalt ehitusprojektile. Vastav info edastati Jõelähtme vallavalitsusele kui ehitusprojekti järelevaatajale. Tänaseks on keskkonnaametile teadaolevalt vald prügila sulgemise ehitustöö peatanud,“ märkis Krikova.

Kohapeal käinud Jõelähtme abivallavanem Art Kuum rääkis, et kattekiht oligi sisuliselt prügi, mis oli kilekotte ja plasti täis. Samuti oli see 3-4 korda paksem, kui projekt ette nägi. „Kattekiht peaks toimima filtrina, aga sinna pandud prügi seda funktsiooni ei täida,“ lisas Kuum. Vallaelanike jaoks on väga suureks probleemiks ka prügilast leviv hais, mis Kuuma sõnul vahetevahel ulatub Jõelähtme vallamajani välja.

Keskkonnainspektsiooni Harju büroo juhataja asetäitja Tarmo Tehva sõnul on neil menetlustoimingud veel pooleli ning inspektsioon ei saa võtta lõplikke seisukohti, sealhulgas anda hinnanguid materjali sobivusele. Võimalik, et tuleb võtta täiendavaid analüüse ning paljugi sõltub sellest, millised otsused tehakse edasiste lahenduste ja projekti kohta.

Keskkonnainspektsioon ei oska ka öelda, kas ja kui palju võivad katmiseks kasutatavad jäätmed sisaldada ohtlikke jäätmeid.

Säästva Eesti Instituudi aastatetaguse uuringu järgi on segaolmejäätmetes kuni 2,5 protsenti ohtlikke jäätmeid ehk sorteerimis- või jäätmekütuseliinilt järele jäävas nn peenfraktsioonis (või praakkompostis) peaks ohtlike jäätmete osakaal olema sama suur. Kas seda on piisavalt vähe, et selline peenfraktsioon sobib prügila katmiseks või siis vahekihis kasutamiseks?

Tehva lausus, et visuaalsel vaatlusel ohtlikke jäätmeid tuvastatud ei ole, kuid seda, mis võib peituda mitme meetri paksuses praakkomposti kihis, on üpris keeruline tuvastada. „Praegu vähemalt ei ole meile teada, et praakkompostiga koos oleks ladustatud ohtlikke jäätmeid. Kuid täiesti kindlalt, et seal midagi pole, ei ole ka võimalik väita, sest iga koorma komposti prügimäe otsa ladustamise juures me arusaadavalt olla ei saa,“ ütles Tehva.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude.  Foto: LIIS TREIMANN

Argo Luude: Prügilate rohepesu saaks päevapealt kinni panna

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Argo Luude hinnangul laseb riik ennast saastatasudega praegu labaselt petta ning sellega luuakse konkurentsieelis neile, kes makse ei maksa.

Järgneb Luude kommentaar:

„Kuna saastetasu maksmise või mittemaksmise puhul on olemas täielik analoogia kütuse maksustamisega ehk käitaja püüab näidata oma materjale sellistena, et need ei läheks maksu alla, siis peaks kontroll olema väga adekvaatne ja pidev. Praegu see nii ei ole ja seetõttu ma väidan, et prügilad on aastate jooksul jätnud maksmata kümneid miljoneid eurosid saastetasu. Siit tekib küsimus, miks riik, kellel pole raha päästjate ja õpetajate palkade tõstmiseks, kellel pole raha, et pensione tõsta jne, jätab lihtsalt maksuraha kogumata, lastes ennast nii labaselt petta?

Kusjuures maksude kogumata jätmisega luuakse konkurentsieeliseid neile, kes makse ei maksa! See on ju täiesti absurd! Kas omavalitsus ja riigihangete vaidlustuskomisjon kehitaksid siis ka õlgu, kui ma kinnitaks, et madal hind on saadud selle läbi, et olen leidnud viisi, kuidas riigile mitte maksta tulu- või sotsiaalmaksu? Või et olen leiutanud viisi, kuidas toota diislikütust ja seetõttu ei arvesta ma kütuseaktsiisiga? Usun, et sel juhul oleks kõik häirekellad helisenud ja juba oleks maksuameti kontrollid kohale saadetud.

Argo Luude, Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige

Valitsusele võiks teha ettepaneku, et osa saastetasust läheks keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni palgafondi, usun, et pärast sellist muudatust oleks prügilate rohepesu päevapealt kinni.

Kui aga ettevõte teatab, et ta ei maksa saastetasu, sest taaskasutab need jäätmed ära olukorras, kus segaolmejäätmeid ei ole võimalik suures ulatuses taaskasutada ja selgi juhul jõuab palju sellest n-ö taaskasutatud materjalist prügila ladestusalale, siis vahe taaskasutamata jäätmetega seisneb ju vaid selles, et osa jäätmete pealt jäetakse saastetasu maksmata.

Kui järelevalvel oleks vähekegi selgroogu, siis minge kohale ja vaadake, mis asi see on, mida vahekihiks või kattematerjaliks pannakse. Kui on näha, et see materjal on oma olemuselt ja koostiselt seesama segaolmejääde, siis mis õigusega see pannakse mäkke saastetasu maksmata?

Valitsusele võiks teha ettepaneku, et osa saastetasust läheks keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni palgafondi, usun, et pärast sellist muudatust oleks prügilate rohepesu päevapealt kinni.“

Stockholmi Keskkonnainstituudi programmijuht Harri Moora.  Foto: Raul Mee

Moora: jäätmekäitluse valdkonnas on järelevalve nõrk

Stockholmi Keskkonnainstituudi programmijuht Harri Moora ütles, et segaolmejäätmeid on võimalik täielikult taaskasutada, kuid käitluslahenduste läbipaistvus ja nõuetele vastavus sõltub järelevalve tugevusest.

Järgneb Moora kommentaar:

„Segaolmejäätmeid on küll võimalik 100 protsenti taaskasutada, sest jäätmete põletamine energiatootmise eesmärgil klassifitseerub samuti taaskasutusena. Seega, kui jäätmekäitleja veab kogutud segaolmejäätmed jäätmepõletustehasesse, siis ongi tegu nende jäätmete taaskasutusega. Peale selle on võimalik ka jäätmekütuse toomise kaudu saavutada maksimaalne taaskasutus. Kui ettevõte näiteks toodab segaolmejäätmetest jäätmekütust, siis saadud jäätmekütus taaskasutatakse energiatootmisena. Tavaliselt jääb jäätmekütuse toomisel üle kuni 50 protsenti nn peenfraktsiooni, mis prügikütuseks ei sobi, ja sellist jääki saab kasutada prügila katmiseks. Ka selline tegevus klassifitseerub üldjuhul taaskasutusena.

Kõik jäätmekäitlejad üritavad oma käitluslahendustega kombineerida, et kokkuvõttes olla võimalikult paindlik ning vajadusel näidata ka jäätmehierarhia mõistes parimat lahendust. Konkurentsis püsimiseks on oluline omada kontrolli kogu jäätmekäitlusahela üle, alates vedamisest kuini lõppkäitluseni. Eks seda proovivad täna teha ka omavalitsuste jäätmekäitlusettevõtted, näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Paikre. Nende tugevus on see, et nad omavad prügilaid, mis võivad pakkuda teatud juhul olulisi eeliseid.

Jäätmekäitlejate pakutud jäätmekäitluslahendite läbipaistvus ja nõuetele vastavus sõltub otseselt sellest, kui hästi toimib nende järelevalve. Samas on üldteada, et järelevalve jäätmekäitluse valdkonnas on nõrk ja nii toimetatakse selles valdkonnas paljuski omatahtsi. Tihti on võimalike rikkumiste väljatoojad hoopis konkurendid.

Harri Moora, Stockholmi Keskkonnainstituudi programmijuht

Järelevalve jäätmekäitluse valdkonnas on nõrk ja nii toimetatakse selles valdkonnas paljuski omatahtsi.

Karm konkurents ja üksteisele ärategemine tuleneb sellest, et meie olmejäätmete käitlust pole riiklikul tasandil suunatud. Kui teistes riikides planeeritakse jäätmekäitlust ja vajaliku infrastruktuuri arendamist paljus riiklikul tasemel, siis meie riiklik jäätmekava jäätmekäitluslahenduste mahu, infrastruktuuri, asukohtade jms osas sisuliselt mitte midagi ei ütle. Ei ole riigi ja omavalitsuste poolt tugevat suunamist, kui palju, milliseid asju ja kuhu on meil vaja. Jäätmekäitlejatel pole kindlust ja ka tahet vähem kasumlikesse lahendustesse investeerida. Mõistlikum on kombineerida olemasolevaid ja võimalikult odavaid lahendusi. Selle taha on jäänud paljus ka ringlussevõtu eesmärgi täitmine.“

Hetkel kuum