Bret Metsküla • 10 oktoober 2019

Majandus jaheneb, ettevõtjad panevad kriisiplaane valmis

Ehitus on üks sektor, kus 2020. aastal nähakse ette pigem langust, selgub suurest küsitlusest.  Foto: Raul Mee

Paljud Eesti juhtivad finantseksperdid leiavad, et järgmisel aastal ootab Eestit majanduse mõõdukas jahenemine. Mitmel ettevõttel on raskemaks ajaks valmis pandud ka kriisiplaan.

Kindlustussektoris on ootel mitu olulist investeerimisotsust, sest klientidega suheldes on näha, et mitmes sektoris on äritegevuse kasv peatunud ja valmistutakse kahanemiseks.

"Nägime eelmise majanduslanguse ajal, et majanduse üldise languse mõju kindlustussektorile oli päris suur ja kindlustussektori mahtude langus oli ligi kaks korda suurem kui majanduses tervikuna," rääkis IIZI Kindlustusmaakleri finantsjuht Kaido Kepp Finantsuudistele. Mitmes kindlustusturu valdkonnas on lisaks mahtude kasvu peatumisele alanemas ka hinnad, märkis ta.

Üks sektor, kus nähakse järgmisel aastal ette pigem langust, on ehitus. Tallinna Kultuurikatla finantsjuht Ivar Veerus näeb selles siiski ka positiivset: väheneks töökäte defitsiit ja väheneks või peatuks surve palgatõusule. Kui palgasurve väheneb ja töötajaid on saada, saavad teenindav ja töötlev sektor stabiilselt areneda. Ta usub, et eelkõige jätkavad arenemist ja kasvamist ettevõtted, kes ekspordivad oma tooteid või teenuseid kaugemale kui Skandinaavia maadesse.

Need ettevõtted, kes näevad, et majanduslanguse ajal nende äri samuti pihta saab, teevad praegu ettevalmistusi raskemate oludega valmisolekuks. Seda nii kvaliteedi parandamisega kui ka uutesse ärisuundadesse sisenemisega. Võib-öelda, et kriisiks valmistutakse muidu nagu hea finantsjuhtimise korral ikka: tulud ja kulud hoitakse vastavuses, vähendatakse märkimisväärselt püsikulusid ja tuluprognoose, vähendatakse või lükatakse edasi investeeringuid. Tähtis märksõna on ka sisemiste protsesside efektiivsuse kasv, mida sageli saavutatakse tänu automatiseerimisele.

R-kioskis taandub see peamiselt olemasoleva konkurentsivõime suurendamisele. "Mõni aasta tagasi olime laienemisel oluliselt agressiivsemad, kuid nüüd keskendume rohkem praeguste poodide kvaliteedi parandamisele. Endiselt avame ka uusi poode, kuid asukohtade valikul ja investeeringute planeerimisel oleme veidi konservatiivsemad kui varem," rääkis R-kioski finantsjuht Priit Hansen.

Mõni valdkond haistab ärivõimalust

Merit Tarkvara finantsjuht Kaja Kert ei näe suuremat kriisi tulemas ja ootab ettevõttele pigem kasvu. "Sel aastal kasvab meie käive rohkem kui 25 protsenti ning prognoosime samasugust kasvu ka järgmiseks aastaks. Sellise kasvutempo hoidmiseks on muidugi vaja järjepidevalt tootearendusse investeerida ja seda on ka plaanis vähemalt samas mahus jätkata. Kaasaegse tarkvara kasutusele võtmine on üks lihtsamaid viise, kuidas firmad saavad oma töö efektiivsemaks muuta. Seega võib juhtuda, et majanduse jahenemise ajal nõudlus meie tarkvara järele pigem kasvab," rääkis Kert.

Nõudluse vähenemist ei tunneta ka Telia finantsdirektor Elis Pikmets ja e-arvetega tegeleva ettevõtte Telema juht Hele Hammer, kes on veendunud, et majanduslangus tuleks nende ärile kasuks. "Headel aegadel automatiseeritakse, sest eelarves on igasugu projektidele palju raha. Halbadel aegadel automatiseeritakse, sest iga kulu on arvel ja EDI-projekt aitab kulusid oluliselt kokku hoida," põhjendas Hammer.

Võimalust näeb ka kaupleja Admiral Markets, sest eelnevad majanduslangused on kasvatanud investorite huvi kauplemise vastu, meenutas Admiral Marketsi juht Sergei Bogatenkov.

"Pärast viimast suurt langust alanud majandustsükkel kestab juba üle 10 aasta ja varasemast õppust võttes on tark selleks valmistuda. Aeg on konservatiivselt oma finantsinstrumente ja -varasid ümber hinnata, et keerulisematel aegadel elujõuline olla. Samas tasub mistahes ajal meeles pidada, et majanduskasvu perioode on alati rohkem ning need kestavad kauem kui kriisid," oli Bogatenkov optimistlik.

"Soovitan juba praegu enda jaoks ära märkida varasid, mis pakuvad ärihuvi, mis on praegu ülehinnatud või mille vastu on suur nõudlus, ning otsida võimalust oma plaani teostamiseks," ütles Bogatenkov.

Miks majandus jahtub?

Finantsuudised küsis Eesti juhtivatelt finantsekspertidelt, kui suurt langust nad ootavad järgmisel aastalt ja mida nad riskide maandamiseks ette võtavad.

Küsitlusele vastanud eksperdid tõid majanduskasvu aeglustumise peamiste põhjustena välja Brexiti, USA-Hiina kaubandussõja ja nendest tuleneva välisnõudluse vähenemise. Peale nende aga ka Venemaa poliitilise reaalsuse ja vastavad sanktsioonid. Kohalikul tasandil peetakse üheks suurimaks üksikküsimuseks majanduse edasise käekäigu puhul viimase ligi 10 aasta jooksul pidevalt kiiresti kasvanud tööjõukulusid.

Loe kõikide ekspertide arvamust pikemalt ja põhjalikumalt Äripäeva teemaveebist Finantsuudised.

Hetkel kuum