• OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−0,28%60 383,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,62
  • OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−0,28%60 383,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Matsimoka omanikud teevad plaanid ringi

Fundwise’i platvormil rahakaasamist kuu võrra pikendanud suitsulihatootja Matsimoka loodab ära kasutada soodsamaks muutuvaid ehitusvõimalusi, salaamikompleks aga võib paremaid aegu oodata.
Lääne-Virumaal Hulja alevikus asuv lihatööstus.
  • Lääne-Virumaal Hulja alevikus asuv lihatööstus.
  • Foto: Andras Kralla
Kui seni oli Matsimoka kogutava investeeringu peamine siht salaamikompleks, siis nüüd tõdeb perefirma tegevjuht Jan Inno, et salaamitootmiskompleksi rajamine esimesena ei ole praegu mõistlik. „Salaami on kallis toode ning keegi ei tea täpselt, milline saab olema käesoleva kriisi ulatus. Tavaliselt kallimate toodete müük langeb kriisi ajal,“ selgitas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 13.05.20, 17:41
Matsimoka sai miinimumsumma kätte, kuid pikendas kampaaniat
Kriisi ajal sadu tuhandeid eurosid püüdma läinud pereettevõte Matsimoka sai ühisrahastusega miinimumeesmärgi täis, kuid oli sunnitud siiski pikendama oma kampaaniat, kuna suurem eesmärk 1,2 miljonit eurot jäi veel kättesaamatuks.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele