Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Matsimoka sai miinimumsumma kätte, kuid pikendas kampaaniat
Kriisi ajal sadu tuhandeid eurosid püüdma läinud pereettevõte Matsimoka sai ühisrahastusega miinimumeesmärgi täis, kuid oli sunnitud siiski pikendama oma kampaaniat, kuna suurem eesmärk 1,2 miljonit eurot jäi veel kättesaamatuks.
Matsimoka lihatööstus asub Lääne-Virumaal Hulja alevikus.
Foto: Andras Kralla
"Meie kampaanial läks väga hästi kuni eriolukorra alguseni. Kuna märtsi teisest poolest alates on majanduse tulevik olnud ebaselge, siis inimesed ei ole julgenud investeerida. Praegu aga on ilmnemas üha rohkem positiivseid signaale majanduses ning seetõttu usume, et sellega seoses kasvab ka huvi investeerimise vastu," ütles Matsimoka tegevjuht Jan Inno.
Matsimoka Butchery lihameistrid ütlevad, et veganid on neile kasulikud. Ei, nad ei parasta kiuslikult, et "jääbki rohkem alles". Nad ei hakka ka veganitele "valeliha" tegema. Koos taimetoidutrendiga olevat inimeste teadlikkus väärt toidust kasvanud ning kui selle tulemusel süüakse küll vähem, aga kvaliteetset liha, siis on see väikestele tootjatele hoopiski teretulnud.
Viimase viie aastaga pea mitukümmend korda käivet kasvatanud eestimaine lihatööstusettevõte Matsimoka tahab laienemisplaanide elluviimiseks Fundwise'i kaudu investoritelt kaasata ligi 1,2 miljonit eurot. Ühisrahastust pani Matsimokka proovima varasemate rahakaasajate edulood.
Lihatööstusettevõte Matsimoka tuli rahastuskampaaniaga avalikuks samal päeval, kui Eestis hakkas kehtima eriolukord. Praeguseks on soovitud 1,2 miljonist eurost koos pisut üle miinimumeesmärgi ehk 213 400 eurot.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?