Seadusemuudatus: suured hoiu-laenuühistud peavad pangaks hakkama
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistu seaduse muudatused, millega kaasajastatakse ühistutele kohalduvaid nõudeid ja suurendatakse nende tegevuse läbipaistvust, teatas ministeerium.
Hoiu-laenuühistud meelitavad kliente suure intressiga.
Foto: Liis Treimann
Eelnõu näeb ette, et hoiu-laenuühistu, mille kaasatud hoiuste maht on üle 5 miljoni euro või liikmeid rohkem kui 3000, peab taotlema panga tegevusloa. Sellisel juhul kohaldub krediidiasutuste seaduses sätestatu, sealhulgas ka finantsinspektsiooni järelevalve. Selle tulemusel peaksid suuremad Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud ennast pangaks ümber struktureerima. Muuhulgas võivad nad jätkata ka ühistupanga vormis.
Hoiu-laenuühistu Erial kogus eelmisel aastal 10,6 miljonit eurot hoiuseid, millest enamiku laenas välja kinnisvaraga tegelevatele tütarettevõtetele. Põhitegevusega jäädi aga eelmisel aastal miinusesse. Rahalist seisu aitas parandada Küproselt tulnud müügitulu intellektuaalomandi eest.
Hoiu-laenuühistu Erial tütarfirma Erial Kinnisvara arendab keset kriisi usinalt kinnisvara ning on ostnud viimasel ajal juurde kinnistuid, millele seatud hüpoteegid viitavad hoiu-laenuühistult laenatud suurtele summadele.
Ärikingituste ekspert Anti Saluneem näeb ärikingituses enamat kui nipsasjakest – see on päris tööriist suhete hoidmisel. “Kui sa kingid kalamehele personaalse landi tema nimega, töötab see paremini kui ükskõik milline üldine joogipudel,” toob ta näite.