• Jaga lugu:

    Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises

    Leedu veebikanal Laisves.tv tõi avalikkuse ette kahetunnise uurimustöö pealkirjaga “Veokiorjad”. See on karm kokkuvõte sellest, mis Leedu transpordiettevõtetes tegelikult toimubFoto: Kuvatõmmis

    Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.

    Leedu transpordisektoril oli 2021. aastal lubatud tuua kolmandatest riikidest tööle 11 600 töötajat. Vaatamata sellele, et tegemist on suurima kvoodiga erinevates sektorites (tööstuses on lubatud 9500, ehitussektoris 9100 jne), sai see täis juba esimese viie kuuga. Seepeale hakkaski Leedu autovedajate assotsiatsioon Linava nõudma riigilt luba veel 15 000 autojuhi importimiseks, vahendab Äripäeva teemaveeb Logistikauudised trans.infot.

    Kirjuta toimetusele!

    Kui oled kuulnud veondussektori sarnastest probleemidest Eestis, anna sellest toimetusele teada, kirjutades [email protected].

    Leedu sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium otsustas autojuhtide impordiks lisa­kvoote aga mitte eraldada, kuna transporditöötajate ametiühinguga sõlmitud kokkulepe ei võimalda seda. Ministeeriumi esindaja Monika Navickaite soovitas ette­võtetel esmalt ametiühingutega sotid selgeks rääkida, alles siis vaadatakse teemale uuesti otsa. Ministeerium juhtis tähelepanu sellele, et kuna Leedus on praegu suur tööpuudus, peaksid ettevõtjad välismaalaste palkamise asemel looma kohalikele töötutele soodsamad tingimused. Samuti rõhutati vajadust pidada tulemuslikumat koostööd ametiühingutega, et parandada autojuhtide töötingimusi.
    Valitsuse otsus oli vedajatele šokk
    Ettevõtjate hinnangul viib praegune olukord Leedu autoveosektori kokkuvarisemiseni. Kui pole juhte, ei saa ettevõtjad täita oma kohustusi klientide ees ega maksta pankadelt võetud laene, kahju hulk kasvab iga päevaga ning need ulatuvad miljonitesse eurodesse.
    “Autojuhtide palkamata jätmine sunnib ettevõtteid rikkuma oma lepingulisi kohustusi tellijate ees, nad peavad maksma trahve ja lõpuks oma tegevuse lõpetama,” ütles Linava president Romas Austinskas meediale. Tema sõnul on Leedus pidevalt puudu inimestest, kes soovivad töötada kaugsõidu autojuhtidena, ja pole palju neid, kes tahaksid sooritada selle töö tegemiseks vajalikud kvalifikatsioonieksamid.
    Must palk ja ebainimlikud töötingimused
    Valitsuse otsust võis mõjutada hiljuti Leedu veebikanalis Laisves TV avaldatud kahetunnine uurimus, mis kandis vene keeles pealkirja “Rabõ Fur” ehk “Veokiorjad”.
    See oli šokeeriv dokumentaal, kus on halastamatult päevavalgele tiritud Leedu transpordisektori tumedam pool: sula­rahas päevarahadena palga maksmine, ebainimlikud töö- ja elutingimused, halastamatud trahvinõuded ülekulutatud kütuse eest, sunniviisilise “ühiskassa” kogumine juhtudeks, kui autoga peaks midagi juhtuma, ja mida hiljem ei tagastata, fiktiivsed palgatšekid, sageli esinev kohustus sõita läbi väikeste asulate, et hoida kokku kiirteemakse jne. Loetelu on värvikas ja pikk, pihta saavad nii Euroopa suurim vedaja Girteka kui ka Hellemans, Vlatana, Gretoma Transportas jpt.
    Pikemalt saab lugeda Logistikauudistest.
    Vaata Laisves.tv dokumentaali Leedu veokijuhtide karmist elust siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.