Artikkel
  • Jaga lugu:

    Laenu küsivad põllumehed, aga saavad ehitajad

    Vasakult: Furo juht Joonas Jõgi, Furo turundusjuht Marko Kaldma ja Furo müügijuht Sander LehtsaarFoto: Äripäev

    Esimesel poolaastal on finantsasutused lahkema käega jaganud raha ehitussektori ettevõtetele, aga küsitud rahast on pigem pidanud suu puhtaks pühkima põllumehed.

    Eesti Panga andmed näitavad, et esimesel poolaastal kasvas Eestis mittefinantsettevõtetele antud laenude käive 14% – 1,14 miljardi pealt 1,3 miljardile. Kasvus oli ka faktooringukäive, mis kasvas eelmise aastaga võrreldes 5,6%.
    Ettevõtjate suurenenud laenuhuviga nõustub finantseerimisplatvormi Furo juht Joonas Jõgi. “Meie oleme pigem suunatud väiksematele ja keskmise suurustega ettevõtetele ja enamasti jõuavad meieni just need kliendid, kes suurest pangast ei pruugi mingil põhjusel raha saada. Näha on, et neid kliente on palju.”
    Furo saidil küsivad ja ka saavad kõige enam laenu ehitusettevõtjad. Kõige rohkem öeldakse “ei” põllumajandusettevõtetele. “Ehitussektori aktiivsus on suvel eriti suur ja meilt uuritakse nii faktooringu kui ka laenude kohta,” lisas Jõgi.
    Furo müügijuht Sander Lehtsaar ütles, et tugev ettevõte leiab alati rahastaja, aga viimastel kuudel on põllumajanduses rohkem tagasilükatud laenuotsuseid.
    Põllumehed vajavad üldjuhul käibekapitalilaenu ehk nn kevadlaenu kevadtööde ja uue hooajaga alustamiseks, sest neil hakkab põhiline tulu laekuma alles sügisel. Taotlustes selgitasid põllumehed, et tahavad osta põllumasinaid või seadmeid ning investeerida hoonetesse. Kõneletakse ka automatiseerimisest, nt robotlaudast, aga ka soovist osta juurde põllumaad.
    Siiski jäävad paljud taotlejad laenust ilma, sest küsitavad summad on pea alati sellised, mille puhul on vajalik kinnisvaratagatis. Enamikul juhtudel on aga põllumeeste pakutav tagatis nõrk – põllu- või metsamaa on liiga väike, selle väärtus pole piisavalt suur ning see ei kata laenu ära. Samuti juhtub sageli, et võimalikule tagatisele on juba hüpoteek seatud.
    Furo (endise nimega Fakturino) on rahastusplatvorm, mis kogub kokku erinevate finantsasutuste pakkumised ja aitab ettevõtjal leida endale sobiliku finantspartneri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA olemasolevate eluasemete müük langes kuuga ligi 6%
USAs langes olemasolevate eluasemete müük juulis ligikaudu 6% juunikuuga võrreldes, selgub Riikliku Kinnisvaramaaklerite Ühingu kuuraportist, vahendab CNBC.
USAs langes olemasolevate eluasemete müük juulis ligikaudu 6% juunikuuga võrreldes, selgub Riikliku Kinnisvaramaaklerite Ühingu kuuraportist, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.