Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust

Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.

Pärast kaht aastat ettevalmistusi ja uuringuid avalikustas Viru Keemia Grupp teisipäeval hästi hoitud saladuse: tööstuskontsern tahab rajada Ida-Virumaale tselluloositehase, mis läheks maksma 800 miljoni euro ringis.

Kui Ida-Virumaa tselluloositehast saadab edu, kajastub tulemus mitte ainult töökohtades ja panuses Eesti SKPsse, vaid sellega vabaneme ehk ka vaimsetest kammitsatest, mis äriprojekte Eestis pidurdavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.