• Jaga lugu:

    Äripäeva ajakirjanikud nomineeriti arvukatele auhindadele

    Foto: Liis Treimann

    Eesti Meediaettevõtete Liidu žürii valis teisipäeval toimunud koosolekul parima üleriigilise uudise, arvamuse ja olemusloo ning parima multimeedia töö, podcast'i ja noore ajakirjaniku nominendid. Äripäeva ajakirjanikud paistsid silma mitmes kategoorias.

    Parima uudise nominendid on Äripäevas ilmunud artiklite sari tööterrorist Pärnumaa tippjuhi käe all, mille autorid on Kristel Härma ja Pille Ivask (18. märtsil „Pärnus käärib: kes tööandjast kuulujuttu räägib, saab trahvi“, 31. märtsil „Tööterror Pärnumaa tippjuhi käe all: aastaid sõimu, alandust ja vaimset vägivalda“ ja 2. detsembril „Kius tööl mässib endasse: ohvrid kannatavad vaikides kuid või aastaid“), Marvel Riiki ja Priit Pärnapuu kirjutatud Õhtulehes ilmunud artiklite sari korruptsioonist Põhja-Tallinnas (17. märtsil „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem Peeter Järvelaid ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“, 16. juunil „Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid lahkub ametist!“ ja 10. detsembril „Põhja-Tallinna ametibussi kuritarvitanud nõunik: ma ei teadnud, et Tallinna linn ja Keskerakond on eraldi asjad!“) ning Holger Roonemaa, Kärt Anvelti ja Andres Puttingu kirjutatud artiklid Eesti Päevalehes eliitvaktsineerimisest (27. jaanuar „Järjekordne eliitvaktsineeritu: sotsiaalministeeriumi kantsler“ ja 28. jaanuar „Teolt tabatud: kõrge Vene diplomaat sai salaja juba teise COVID-i vaktsiini. Haigla alustas siseuurimist“).
    Parima olemusloo nominendid on Äripäevas 28. septembril ilmunud Linda Eensaare ja Liis Treimanni lugu „Fotolugu: teise pensionisamba eest koju uued kõlarid“, Eesti Päevalehe ja Levila ühistööna valminud kiriku ühikondlikku ja poliitilist mõju uurinud sari "Usu võim", mille autorid on Eero Epner, Mari Mets, Oliver Kund, Holger Roonemaa, Martin Laine, Riin Aljas, Georgi Abolõmov, Janno Zõbin (22. august „KUIDAS PEAPIISKOP EHITAS KIRIKUST EESTI VÕIMSAIMA LOBIVÕRGUSTIKU“, 24. august „KAHEKS LÖÖDUD KIRIK: ÄHVARDUSKIRJAD VAIMULIKELE, VERE NÕUDMINE JA VÕIMUVÕITLUS EELK-S“, 26. august „25 PÜHAPÄEVA, 35 KIRIKUT: MILLEST RÄÄGIB KIRIK OMA LIIKMETELE?“) ning 10. novembril Eesti Ekspressis ilmunud Madis Jürgeni lugu „Psühhiaatrist elukaaslane aitab Seaküla Simsonil Afganistani sõja painajatega võidelda: "Mis ma küll ilma Tiiuta teeks!".
    Parima arvamuse nominendid on Leen Lindami artikkel 15. oktoobri Eesti Päevalehes „Lauri Laats käib kõige ees. Poliitikud teevad vallalehtedes häbitut enesereklaami“, Rivo Sarapiku arvamus 4. aprilli Äripäevas „Julged teisiti arvata ja piirangu vastu protestida? Järelikult neandertallane“, Andrei Shumakovi arvamus 26. veebruari Eesti Päevalehes „VENE PILK | Millest ei maksa iseseisvuspäeval rääkida?“ ning Tarmo Vahteri arvamus 21. aprilli Eesti Ekspressis „Kalle Laanet, miks sa lood riiki, kus rahvas ei tohi midagi teada?“.
    Multimeedia nominendid on Delfis 18. oktoobril ilmunud „Kõlvarti, Raiki ja EKRE pidu - Ratase ning sotside krahh, pealtvaatajaks Helmed, Reform ja Eesti 200“, mille autorid on Raimo Poom, Argo Ideon, Riin Aljas, Anna Plukk, Liisi Viskus, Imbi Võrel, Toom Tragel ja Mart Nigola; Eesti Päevalehes 16. aprillil ilmunud „Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted“, mille autorid on Holger Roonemaa, Oliver Kund, Imbi Võrel ja Mart Nigola; Eesti Ekspressis 12. oktoobril ilmunud „Ustimenko. 7 verist kuud, mis vapustasid Eestimaad“, mille autorid on Kirsti Vainküla, Greete Lehepuu, Toomas Vabamäe, Imbi Võrel, Mart Nigola, Lauri Tuulik, Mihkel Ulk, Rain Pruul ja Katrin Halla ning Delfis 13. augustil ilmunud „Kunagi pidi see juhtuma. Isa ei tunne enam mindki ära“, mille autorid on Ester Vaitmaa ja Ats Nukki.
    Podcast'i nominendid on Delfis 12. novembril olnud Vilja Kiisleri podcast „VILJA KÜSIB | Andrus Ansip võrdles Kaja Kallast iseka mõisapreiliga. Endise peaministri kriitika praeguse suhtes oli halastamatu“, Eliisa Matsalu podcast 30. detsembri Äripäevas „Raadiolugu: "Ma tahan koju, ma tahan magada. Aga ma ei pääse siit minema." ning Janek Murdi podcast Levilas 26. mail „Ikooni loomine“.

    Parima venekeelse uuriva või probleemloo nominent on Äripäeva sõsarlehes Delovõje Vedomostis 24. märtsil ilmunud Diana Harlamova ja Polina Volkova lugu „Обратная сторона суши-бизнеса: долги, банкротства и обиженные работники“. Seda saab lugeda ka Eesti keeles: Restoraniärimees kukutab järjest firmasid pankrotti.

    Iga kategooria võitja saab auhinnaks diplomi ja 1000 eurot (neto). Preemiaid rahastavad Ekspress Kirjastus, Äripäev ja Õhtuleht Kirjastus.
    Samuti valis žürii parima noore ajakirjaniku nominentideks Kadri Kuulpaki Õhtulehest, Martin Laine Eesti Ekspressist, Anna Teele Orava Eesti Päevalehest ja Martin Johannes Tederi Äripäevast.
    Noore ajakirjaniku preemia suurus on 6000 eurot ja seda rahastavad ning võitja valivad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Jüri Ehasalu, Margus Mets, Mart Kadastik ja Toomas Leito pärijad.
    Žürii tööd juhtis Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. Žüriisse kuulusid noore ajakirjaniku ja elutöö preemia rahastajate esindajana Hans H. Luik, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, Pressinõukogu aseesimees ja advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kadri Michelson, Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo, Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda ning Äripäeva uuriva ja uudistetoimetuse juht Viivika Rõuk.
    Äripäeva Lääne-Virumaa Uudised paistis silma
    Samuti valis Eesti Meediaettevõtete Liidu žürii valis välja parimad maakonnalehtedes ilmunud uudised, arvamused ja olemuslood.
    Maakonnalehe uudise nominendid on Aivar Ojaperv Virumaa Teatajas 28. septembril ilmunud looga „Volikogudesse kandideerivad ka endised röövlid, narkomaanid ja pisipätid“, Marko Suurmägi Sakalas ilmunud lugude seeriaga raskes seisus haigetest Mulgi Häärberis (23. märtsil „Raskes seisus haiged ja lukus uksed. Prokuratuur asub Mulgi Häärberit uurima“, 26. märtsil „Koroona suurendas kiirabi sõite Mulgi Häärberisse kümme korda“ ja 2. septembril „Mulgi Häärber peab trahviähvardusel töötajaid juurde palkama ja suunama appikutsesignaali sinna, kus keegi kuuleb“) ning Maarius Suviste Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud lugude seeriaga sellest, kuidas Otepää vald jättis puudega lapse ilma ranitsatoetusest (13. oktoobril „Otepää vald jättis puudega lapse ranitsatoetuseta“, 19. novembril „Madise: Otepää vald kohtleb puudega last ebavõrdselt“ ja 15. detsembril ilmunud „Otepää vald lõpetas puudega lapse ebavõrdse kohtlemise“).
    Arvamuse kategooria nominendid on Erik Gamzejev Põhjarannikus 17. märtsil ilmunud looga „Rohepööre Ida-Virumaal – tempo tapab“, Aivar Hundimägi Lääne-Virumaa Uudistes 15. detsembril ilmunud looga „Virumaa vallajuhid saavad Eesti parimat palka“, Märt Pilme Pärnu Postimehes 6. novembril ilmunud looga „Enne kui sain isaks“ ja Marko Suurmägi Sakalas 2. novembril ilmunud arvamusega „Skulptuuriga ei ole mõtete kohut käia ehk Ausammas kobarkäkile“.
    Olemusloo, intervjuu või reportaaži nominendid on Laurin Habakuk ja Kiira Udu Pärnu Postimehes 6. juunil ilmunud lugudega „Karm reaalsus: küber- või telefonipetise ohvriks võib langeda igaüks“ ja „Häbi ja hirmu vastu aitab rääkimine“ ja 22. juunil ilmunud looga „Armukelmid võtavad ohvritelt eluisu“, Kaie Ilves Lääne Elus 20. mail ilmunud looga „Postipunkt raamatukogus – õnnistus või katastroof“ ning Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 20. märtsil ilmunud looga „Koroonaosakonna südames kõigutakse kahe maailma vahel“.
    Iga kategooria võitja saab auhinnaks diplomi ja 1000 eurot (neto). Preemiaid rahastavad Ekspress Kirjastus, Äripäev ja Õhtuleht Kirjastus.
    Žürii tööd juhtis täna Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annom, meediaõppejõud ja -koolitaja Väino Koorberg ning Raadio Kadi juhatuse liige Gunnar Siiner. Aivar Hundimägi arvamuse kategooria arutelul ei osalenud.
    Kõik üleriigilised ja maakondade arvestuste võitjad tehakse avalikuks 17. veebruaril toimuval 2021. aasta ajakirjandusauhindade tseremoonial Tallinnas Erinevate Tubade Klubis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.