• Jaga lugu:

    Pangastatistika annab põhjust tunda muret ettevõtetele antud laenude pärast

    Ettevõtete seas kasvas võlgnevuses laenude maht esimest korda alates 2021. aasta jaanuarist, olles märtsi lõpu seisuga veidi üle 23 miljoni euro.Foto: Andras Kralla

    Tänavu märtsis andsid pangad 276 miljoni euro ulatuses uusi ärilaene, kuid see on tavapärasest olulisem väiksem kevadine laenukasv, teatas pangaliit. Samuti on pärast pikaajalist langust mõnevõrra kasvanud võlas olevate ärilaenude maht.

    Pangaliidu juhatuse esimees ja SEB Panga juht Allan Parik ütles, et ettevõtete tavalisest madalam aktiivsus ning veidi kasvanud võlgnevuses ärilaenude maht teeb mõnevõrra murelikuks. „Paraku tähendab sõda Euroopas juba niigi tempokale inflatsioonile täiendavat kiirendust ja seega võib Eestis tänavu oodata koguni kahekohalist hinnatõusuprotsenti, mis mõjutab negatiivselt nii kodumajapidamiste kui ettevõtete toimetulekut,“ tõdes ta.
    Kuidas on sõda mõjutanud ettevõtete rahastamist? Selle hindamiseks võrdles Äripäevale kuuluv laenupakkumiste vahendamisega tegelev Furo finantsasutuste laenupakkumisi selle aasta kahel perioodil: enne 24. veebruari ja pärast seda.

    Ettevõtete laenuportfelli maht ületab märtsi lõpu seisuga 8,4 miljardit eurot. Ettevõtete seas kasvas võlgnevuses laenude maht esimest korda alates 2021. aasta jaanuarist, olles märtsi lõpu seisuga veidi üle 23 miljoni eurot.

    Tänavu esimeses kvartalis avasid Eesti pangad 6800 uut kontot ettevõtetele. Tegu on tavapärase kvartaalse suurusjärguga, mullu esimeses kvartalis avati ettevõtetele näiteks 7300 kontot. Eesti ettevõtete kontosid on siinsetes pankades veidi üle 300 000.

    Allikas: Pangaliit

    Kõige suurem erinevus kerkis esile tagasimakse perioodides. Kui enne sõja algust sai 86 protsenti laenu taotlenud ettevõtetest laenu tagastada enda soovitud aja jooksul, siis praegu on laenuandjad konservatiivsemad: vaid 53% ettevõtetest on saanud küsitud laenuperioodi.
    Põllu- ja metsamaa tagatisega laene välja andva LandCredit ASi müügijuht Matis Kivila ütles, et kuna pangad on muutunud konservatiivsemaks, on pangavälised laenuandjad tajunud nõudluse kasvu. Kivila ütles, et keskmine küsitav laenusumma on sõja puhkemise järel hüppeliselt kasvanud, sest kasvanud on ka sisendhinnad ning maade ostu- ja müügihinnad. Kivila hinnangut kinnitab ka Furo statistika: küsitav laenusumma on sõja ajal kasvanud keskmiselt 28%.
    Väikelaenudele keskenduva credit.ee juht Jelena Bogdanova ütles, et sõda ei ole seni mõjutanud laenuandmist nii palju, kui mõjutas koroonakriis, sest majandus toimib ja majandustegevus on endiselt aktiivne.
    Furo statistika näitab, et laenupäringutes on domineerinud nii enne kui ka pärast sõda ehitussektor, keda kimbutab materjalide hinna kiire tõus. Bogdanova ütles, et kõige keerulisem on praegu laenu saada Venemaa ja Valgevenega seotud äridel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.