Kohalikud omavalitsused hakkavad maksma üürileandjatele toetust, et nad ei pelgaks Ukraina sõjapõgenikele elamispindu üürida. Samuti töötab sotsiaalministeerium välja hanget, millega leida ettevõte, kes rajaks põgenike jaoks konteiner- või moodulmaju.

- Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja põgenike majutamise plaani juht Toomas Jõgeva.
- Foto: Andras Kralla
Eestisse on jõudnud ca 35 000 Ukraina põgenikku, neist lühiajalisel majutusel on praegu 4200 inimest. Sotsiaalministeeriumil on töös mitu varianti, kuidas ja kuhu põgenikud Eesti pinnal ära majutada. Kuna teoreetiliselt peaks Eestis olema omajagu vabu elamispindu, paneb ministeerium suurimat rõhku just erasektori motiveerimisele, et nad ei pelgaks ukrainlasi üürnikuks võtta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?