Eesti tahab NATO-lt siia diviisisuurust kaitsevalmidust
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm illustreeris heidutuse muutust nii, et praegu ähvardatakse liivakastis tüli norivat Venemaad Baltikumi suurte vendadega NATOst, edaspidi peab Baltikumis endas rohkem musklit valmis olema.Foto: Liis Treimann
Madridi tippkohtumisel pannakse paika aastakümnete suurim muutus NATO valmidusplaanides. Eesti soovib, et paigas oleksid struktuurid Eesti kaitsmiseks vähemalt diviisi suuruse üksusega, kuid see ei tähenda, et siin peaks permanentselt viibima üks diviis viibima.
On oodata, et NATO kaitsepoliitika muutub karistusega ähvardamiselt tegelikult rünnakut tõkestavaks. See tähendab, et praeguste kaitseplaanide järgi on natukene ettepaigutatud vägesid ning lubatakse kõik teise poole ülesastumised kuhjaga tasa teha, kuid uue poliitika järgi on reaalne ootus saada märkimisväärses koguses sõdureid lühikese ajaga rindele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.