Raadiohommikus: kas miski suudab peatada Tartu parima firma hoogu?

11.00–12.00 "Triniti eetris". Räägime maksejõuetusmenetlustest ja sellest, kuidas viimase aja seadusemuudatused on pankrotimenetlustele mõju avaldanud.

Juttu tuleb muutuste taustast ja probleemidest, mida lahendama asuti. Antakse ka praktilist nõu füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kuidas maksejõuetuse korral käituda. Räägitakse ka sellest, kuidas uued seadused võlgnike ja kaaskondsete elu lihtsamaks teevad ning tervikuna Eesti majanduskeskkonda paremaks muudavad.

13.00–14.00 "Juhi jutud. Saates on külas 30 aastat tippjuhina töötanud ja viimased veerand sajandit A. Le Coq'i juhtinud Tarmo Noop, kes paneb sügisel ameti maha. Temaga tuleb muu hulgas juttu tippjuhtimise vähem nähtavast poolest. Noop räägib nimelt saates, et kui ta praegu aega maha ei võtaks, siis ta võib-olla 65. eluaastani ei elaks. Tippjuhi töö on pidev surve ja töö ööpäev läbi ning seda iseloomustab tema sõnul ka see, et maja seest uut juhti leida ei õnnestunud.

Saates tuleb juttu, kuidas tippjuhina end hoida, miks teda varem buldooseriks hüüti ja mille poolest erineb see tänasest Tarmo Noopist, miks organisatsioon võlgneb ühiskonnale rohkem kui makstud maksud, kuidas lahti lasta ja millega Noop järgmise aasta sisustab ning millele kindlasti „ei“ ütleb.

Tarmo Noop paneb ameti maha septembris. Kes tema järel uueks A. Le Coq'i juhiks saab, selle avalikustab ettevõte 11. augustil.

Saatejuht on Rivo Sarapik.

15.00–16.00 "Mets ja majandus". Värskes raadiosaates räägime erametsanduse teemadel.

Saate esimeses pooles on külaliseks Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsepp. Täpselt kümme aastat tegutsenud metsaühistu juht näeb suuri muutusi erametsomanike suhtumistes – kui varem hinnati eelkõige majanduslikku kasu, siis järjest rohkem on neid metsaomanikke, kes seavad esikohale loodushoiu. See tähendab aga ka metsaühistu töö muutumist ja kasumlike lageraiete asemel tuleb korraldada keerulisemaid kujundusraieid. Siiski on metsaomaniku soovid ühistu jaoks esikohal ja lahendus tuleb leida alati niisugune, et metsaomanik rahul oleks. Majanduslikult muudab see ühitu tegevuse küll keerulisemaks, kuid juba on näha ka ühistu liikmete-metsaomanike soovi panustada vajadusel ühistusse rohkem ka rahaliselt.