Artikkel
  • Jaga lugu:

    Raadiohommikus: elektrituru reformist

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo TatarFoto: Raul Mee

    Kolmapäevases hommikuprogrammis võtame ette elektrituru reformi, millega tahab valitsus alates oktoobrist pakkuda talve üleelamiseks kodutarbijatele fikseeritud hinnaga paketti.

    Reformist räägime ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani, energeetika- ja maavarade asekantsleri Timo Tatari ja elektrimüüja Elektrum Eesti juhi Andrus Liivandiga.
    Veel räägime Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmaga 8 miljoni eurosest rahasüstist, mille suunab Elektrilevi lisainvesteeringuteks ja mikrotootja võrku ühendamiseks. Külalistelt uurime ka kolmapäevaõhtuse elektri rekordkõrge hinna kohta.
    Hommikuprogrammi teevad Martin Johannes Teder ja Anete Hela Pulk.
    Raadiopäev jätkub nelja saatega:
    10.00–11.00 "Sisuturundussaade". Saates on külas Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Saadet juhib Hando Sinisalu.
    11.00–12.00 "Triniti eetris". Räägime jälgimisküpsistest ja süvajälgimisest internetist. Kuuleme, kuidas tehnoloogiagigandid, nagu Facebook, Google ja Amazon, meie järele luuravad ja miks on oluline, et vaid arvuti ei jääks algoritmide abil meie kohta otsuseid langetama.
    Saatekülalisteks on Triniti advokaadibüroo jurist Madlenne Timofejev ja Triniti partner Karmen Turk.
    Saadet juhib Gregor Alaküla. Saade oli esimest korda eetris mullu juulis.
    13.00–14.00 "Energiatund". Maailma võimsaim energiaallikas asub inimestest vaid mõne kilomeetri kaugusel ehk jalge all maa sees. Geotermilist energiat on nii palju, et inimkond võiks seda piiramatult kasutada ja seda juba tehakse laialdaselt näiteks Rootsis ja Soomes, aga mitte Eestis. Kuidas maapõues leiduvat energiat kütteks ja jahutuseks kasutada ning kas seda võiks ka Eestis teha, sellest saates juttu tulebki.
    Saates saavad sõna TalTechi geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo, Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia projektijuht Aivar Auväärt ning energiaettevõtjate vaate lisab Paldiskisse pumphüdroakumulatsioonijaama rajava Energiasalv Pakri juht Peep Siitam.
    Saate pani kokku Rivo Sarapik.
    15.00–16.00 "Delovõe ljudi". Saatekülaliseks on Tallinna Keelekeskuse GAME loovjuht ja SmartGamesi kaasasutaja Lyosha Razin. Razin on omandanud bakalaureusekraadi vene ja slaavi filoloogias ning magistrikraadi hariduse juhtimise erialal ning nüüd õpetab lastele ja täiskasvanutele eesti keelt. Ta tegeleb keeleõppega läbi mängude juba üle 10 aasta. Razin rõhutab, et eksimine on õppeprotsessi loomulik osa, õppeprotsessi alguses ei saa keegi eksimatu olla.
    Saadet juhib Alyona Stadnik.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Coop Pank teeb börsil uue tiiru ja kavatseb kaasata 15 miljonit
Coop Pank tahab kaasata kasvu rahastamiseks ligi 15 miljonit eurot lisakapitali ning annab aktsiate märkimisel eelise praegustele aktsionäridele.
Coop Pank tahab kaasata kasvu rahastamiseks ligi 15 miljonit eurot lisakapitali ning annab aktsiate märkimisel eelise praegustele aktsionäridele.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Miks ühed läbirääkimised õnnestuvad, teised mitte
Kuidas võtta läbirääkimistel maha kaitsepositsioon ja saavutada teise poole avatus meie ettepanekutele? Vahest piisab millestki nii lihtsat kui et anda teisele poolele võimalus olla kõige ässam ruumis.
Kuidas võtta läbirääkimistel maha kaitsepositsioon ja saavutada teise poole avatus meie ettepanekutele? Vahest piisab millestki nii lihtsat kui et anda teisele poolele võimalus olla kõige ässam ruumis.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Augustis kahanes töötleva tööstuse tootmismaht pooltel tegevusaladel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Olulisemad lood

Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.