Pärast Venemaa sõda Ukrainas rünnatakse küberruumis pidevalt Eesti ettevõtteid
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.
Ainuüksi Eesti riiklike e-teenuste ja süsteemide suunas tehakse märtsist alates keskmiselt 100 miljonit pahaloomulist päringut ja rünnakukatset kuus, ütles RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm.
Ühte Eesti ettevõtet tabas märtsis näiteks lunavararünnak kaugtöölaua kaudu, seeläbi krüpteeriti firma raamatupidamistarkvara andmebaas ja ka selle tagavarakoopiad, mis asusid samas serveris.
Küberrünnakud ettevõtete ja valitsusasutuste vastu on viimastel aastatel murettekitava kiirusega kasvanud ning nõudlus küberturvalisusele kindlasti vähenemise märke ei näita.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.