RIA: lohakas kaugtöölaua seadistus halvas märtsis 17 ettevõtte IT-süsteemid
Ühte Eesti ettevõtet tabas märtsis näiteks lunavararünnak kaugtöölaua kaudu, seeläbi krüpteeriti firma raamatupidamistarkvara andmebaas ja ka selle tagavarakoopiad, mis asusid samas serveris.
Käsikäes digitaliseerimisega tuleks igal ettevõttel läbi mõelda, mis juhtub, kui ettevõtet tabab küberintsident. Üks haavatavamaid gruppe on keskmise suurusega ettevõtted, kelle digitaliseerimise strateegia ei ole piisavalt läbi mõeldud.
USA investeeris kuue kuu jooksul enne Vladimir Putini algatatud sõda 60 kuni 100 miljonit dollarit, et kõik Ukraina elutähtsad süsteemid ja teenused üle kontrollida, haavatavusi ja venelaste paigaldatud pahavara avastada, oma roll oli seal ka eestlastel, väidab MKMi digiarengu asekantsler ehk Eesti riigi IT-juht Luukas Kristjan Ilves.
Küberturvalisus on olnud alati oluline, kuid viimasel ajal on see muutunud eriti aktuaalseks. Võimalike ohtude eest peavad ennast võrdselt kaitsma nii suured kui ka väikesed ettevõtted ja asutused ning et olla kindel piisavas turvatasemes, tuleks nõu küsida professionaalidelt.
CYBERS küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm kinnitab, et meid ümbritseval ebakindlal ajal on märgata, kuidas küberturvalisus on muutunud ettevõtete ja inimeste jaoks üha olulisemaks, seda võetakse senisest tõsisemalt ning ollakse kaasnevatest ohtudest teadlikumad.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.