Järvan saadaks külmutatud väetiseraha Ukrainassse

Venemaale seatud sanktsioonide alusel on Eestis külmutatud juba ligi 21 miljonit eurot, millest lõviosa annavad siin vilkalt äri ajanud Andrei Melnitšenko ja Vjatšeslav Kantoriga seotud ettevõtete tehingud.

Viimane vagun kaupa jõudis Muuga sadamas asuvasse DBT väetiseterminali aprilli alguses, pärast seda on sadama ühes suuremas terminalis valitsenud kõhe vaikus.

Muuga sadamas olnud 12 000 tonni suurusele ohtliku ammooniuminitraadi probleemile on leitud lahendus – rahapesu andmebüroo loal müüdi see maha ja veetakse välja.

Eile avaldatud sanktsioonide uue paketi nimekirjas seisab oligarh Andrei Melnitšenko, kellega seotud Eesti firma võib samamoodi sattuda keelu alla, seades näiteks surve alla Sillamäe sadama.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.