Maksuamet: kullerid ja taksojuhid jooksid ettevõtluskontole tormi
Ebaregulaarsete ametite pidajad, näiteks eri platvormide toidukullerid ja sõidujagajad, registreerisid end agaralt eelmisel aastal ettevõtluskonto kasutajaks, et mitte tekitada maksude vältimisega küsimusi.
Kui platvorm tulumaksu pole kinni pidanud, siis tuleb see kulleril ise deklaratsioonile kanda
Foto: Liis Treimann
2022. aastal suurenes ettevõtluskonto kasutajate arv märkimisväärselt – kui 2021. aastal oli aktiivseid ettevõtluskonto kasutajaid 4036, siis 2022. aastal oli neid juba 8474, teatas maksu- ja tolliamet.
Riik peab jagamismajandusest maksud loogiliselt ja tõhusalt kätte saama, turuliider Bolt aga paremini mõistma, et avalikkus väärib nii sel kui teistel teemadel temapoolseid kommentaare.
Kui praegu deklareeritakse jagamismajanduse tuludest vaid iga viies euro, siis uuest aastast jõustuva seadusega peavad platvormihaldurid andma maksu- ja tolliametile aru nii müüjate kui ka nende teenitud tulu kohta.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase allkirjaga seaduseelnõu, mis nõuab ka kulleritelt ja taksojuhtidelt eesti keele oskust, raskendaks haavatavate ühiskonnagruppide rahateenimise võimalusi, leiab Bolti valitsussuhete juht Henri Arras. Nii Bolt kui Wolt plaanivad anda eelnõule omapoolse tagasiside.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?