Valitsus läheb eelarvereeglite leevendamise teed, mis võimaldab järgmise nelja aasta puudujääki kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremana, kui kehtiv seadus lubaks.
Praegu on Eestis vaja iga aasta struktuurset tasakaalu parandada 0,5% võrra SKPst ehk 200 miljoni euro võrra. Kuivõrd Euroopa Liidu reeglid on sellest nõrgemad, on koalitsioon otsustanud ka Eesti eelarvereegleid lõdvendada.
Mida kauem nende eelarveprotsessidega venitatakse, seda hirmutavamad nad on ja seda rohkem tuleb nii inimestel kui ka ettevõtjatel nendega arvestada, rääkis Äripäeva konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Sotside esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on riigieelarve arutelude laual kolm varianti, kuidas puudujääki lappida. Üheks variandiks on ettevõtete klassikalise tulumaksu taastamise mõte.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?