Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: eelseisvast ostupaanikast Tallinna börsil ja vaenukõneseadusest

    Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets (vasakul) räägib hommikuprogrammis vaenukõneseadusest ja sellest, mis toimub riigikogus.Foto: Liis Treimann

    Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.

    Oktoobris asub praegune Tallinna börsi juht Kaarel Ots vedama Balti börse tervikuna. Uurime temalt, millised on tema plaanid ning kas Tallinna börsil näidatud edu investorite arvu suurendamises ja uute ettevõtete börsile meelitamises kordub nüüd ka Riias ja Vilniuses.
    LHV võlakirjade märkimisest jäi üle suur hulk vaba raha. Kas see jõuab Tallinna börsile või hoopis võlakirjadesse ning millised instrumendid võiks saada täiendava rahasüsti ja seeläbi hinnahüppe, arutame investori ja ettevõtja Lev Dolgatsjoviga.
    Raadiohommikut veavad Eget Velleste ja Indrek Mäe.
    Päev jätkub nelja saatega.
    10.00–11.00 “Sisuturundussari: Soraineni sagedus”. GDPR hakkas ELi riikides kehtima juba ammu, ent tegemist on vaid ühe osaga Euroopa andmestrateegiast, mille osa õigusakte on meil juba vastu võetud ja osa on arutelu all.
    Miks tasub täna endiselt GDPRist rääkida? Kes peavad uute arengute suhtes eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused?
    Nendele ja mitmele teisele küsimusele aitab saates vastuseid otsida Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Soraineni advokaat Mario Sõrm.
    11.00–12.00 „Äripäev eetris“. Vaatame peale LHV üliedukale võlakirjaprogrammile ning peaministri abikaasa ning Delfi vahelisele vaidlusele. Kuid kõige olulisem teema viimasest nädalast on kindlasti riigieelarve, kus võtame riigieelarve enda ja selle investeeringute kõrval ette nii plaanitavad tööturureformid, kliimaministeeriumi kordades kasvanud rolli kui ka selle, mida arvavad praegusest protsessist Äripäeva lugejad ja arvamusliidrid. Saates osalevad Karl-Eduard Salumäe, Martin-Johannes Teder ning Kristjan Pruul.
    13.00–14.00 „Digiturunduse praktikum“. Räägime Mediabrands Digitali tehnoloogiajuhi Harlis Velki ja EssenceMediacom Estonia digiturunduse spetsialisti Heleen Sutiga kahest edukast digiturunduse kampaaniast, mis said tunnustatud ka aasta digiteo tiitliga.
    Harlis Velk räägib lähemalt airBalticu Google'i otsingureklaami suurepärastest tulemustest ning Heleen Sutt avab Circle K suvise mobiilimängu edu tagamaid ning tutvustab selle turundusmiksi. Saates võetakse mõlemad kampaaniad tükkideks lahti ning räägitakse, mida tehti ning mis tulemuse tõi. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst.
    15.00–16.00 „Kullafond“. Igihaljaste saadete sarjas meenutame aasta alguses eetris olnud „Investor Toomase tundi“, kus räägiti sellest, kuidas investeerimisega teenitud raha mitte kaotada.
    Ehk jutuks tulid maksuküsimused ning räägiti, mida investor tulude deklareerimisel kindlasti jälgima peab, kust tal on võimalik raha tagasi saada ja mis saab investoritest, keda võib lühikeseks müümise tehingute tõttu oodata pankrot. Oma teadmisi jagasid advokaadibüroo Walless vandeadvokaat ja maksunõunik Priit Raudsepp ning investor, õppejõud ja rahatarkuse treener Jekaterina Tint. Saadet juhtis Simo Sepp.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.