Telegram: sotsiaalmeediahiiglane või uus tumeveeb?

Telegrami kanal Gun Shop America postitab oma 26 000 tellijale iga päev pideva voona fotosid keelatud kaubast. Hiljutiste pakkumiste hulka kuuluvad näiteks 9 mm Glock ja sellele sobivad kuulid hinnaga 500 USA dollarit, Boliivia kokaiin hinnaga 1000 dollarit unts ja seadusevastaselt kloonitud pangakaardid hinnaga 5000 dollarit.

„Ootame teie tellimusi,“ teatab kanali anonüümne omanik oma avalikus voos. Ostu sooritamiseks tuleb saata privaatsõnum ning tasuda kauba eest kas bitcoinis või USA dollarites. Reklaamid vahelduvad piltidega sularahahunnikutest ja kuvatõmmistega rahulolevate klientide tänusõnadest. „Ärgake üles, kutid, viimane aeg jõuluostud ära teha!!!“ kuulutab ta.

See relvapood on üks kümnetest tuhandetest Telegrami gruppidest ja kanalitest, millel kriminoloogid ja küberturbeeksperdid silma peal hoiavad. Nende väitel on sellest sotsiaalmeediarakendusest kujunenud uus „tumeveeb“, kus kurikaelad ja küberhäkkerid saavad oma ebaseaduslike teenustega kaubitseda tagajärgi kartmata.

„Telegram on organiseeritud kuritegevuse sotsiaalmeedia,“ nendib analüütikafirma LexisNexis Risk Solutions valitsusasjade divisjoni tegevjuht Haywood Talcove, kes on jälginud uusi USA valitsussüsteemide vastu suunatud kelmuse liike, mis on sellel platvormil mõne häkkerikogukonna seas „viraalseks“ muutunud. „See on põhimõtteliselt Metsik Lääs.“

Kriminaalse allilma võidukäik on vaid üks tahk Telegrami peadpööritavast kasvust viimastel aastatel: vähetuntud sõnumirakendusest on saanud asendamatu uudisteallikas ja organiseerimisvahend, muu hulgas selliste geopoliitiliste ja humanitaarkriiside puhul nagu Vene-Ukraina sõda või Iisraeli-Hamasi konflikt.