Järgmisel sügisel kolib Arterisse ka Swedbank. Praegu käivad nende alal veel sisetööd.
Foto: Liis Treimann
Arteri kvartal koosneb justkui kolmest tornist. Kõige kõrgem, 28korruseline torn on Swedbanki üüril. Sinna veel sisse ei pääse, kuna turvanõuete tõttu kestavad seal veel siseehitustööd. Pank ise loodab sisse ära kolida järgmiseks sügiseks.
Astume ühes pealinna büroohoone koridoris, sammud kaiguvad pikas tühjas koridoris vastu. Tallinna ärikinnisvara omanikud peavad enam kui 100 000 tühja ruutmeetri täitmiseks praegu teravat võitlust.
Kui intressimäärad alanevad prognoositud tasemele ja majanduse uuesti kasvule pöördumise kohta saabub rohkem kinnitust, siis võib oodata büroopindade turul märgatavat elavnemist, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Büroopindade omanikud peavad endale tunnistama, et klientide silmis on terad sõkaldest eraldunud ning see, kes tahab hästi kliente saada, peab olema kas parimate seas või hakkama tegema seda, mida Eestis pole seni veel bürookinnisvaras tehtud – soodustusi.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?