Arvamuskonkursi Edukas Eesti eelmise hooaja võitja, Bolti kaasasutaja Martin Villig kuulutas täna Äripäeva meediamajas avatuks konkursi uue hooaja, kus parim idee nopib kevadel 10 000eurose peaauhinna.
- Ettevõtja Martin Villig helistab arvamuskonkursi Edukas Eesti hooaja avakella. Sarnasus börsikellaga on juhuslik. Taustal Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Foto: Andras Kralla
Paku hea idee ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis juba 13. aastat järjest. Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2025.
Konkursi 13. hooaeg kuulutati välja otseülekandes Äripäeva meediamajast. Piduliku avalöögi andis eelmise hooaja võitja Martin Villig, kes kinnitas Äripäeva arvamustoimetajale Karl-Eduard Salumäele, et annetas oma võidusumma Heateo Sihtasutusele.
Villig pakkus
võiduloos, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse. “Mulle üldiselt tundub, et mõttelaad ühiskonda tagasi anda levib,” ütles Villig.
Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv märkis, et arvamuskonkurss Edukas Eesti toob alati kokku nimeka seltskonna kirjutajaid, kelle seas on nii ettevõtjaid, tippjuhte, teadlasi kui ühiskonnategelasi, mullu osales konkursil ka üks minister. Siiski ei maksa tema sõnul arvata, et nimi ja tiitel kuigivõrd tähtsad on – žürii silmis maksab ikkagi idee.
“Näiteks aasta tagasi oli samuti võitja nimi Martin, ent tegemist oli hoopis üliõpilasega, mitte globaalse ettevõtte rajajaga,” märkis Korv. Tegemist on Martin Palmistega, kes pakkus välja
uue lähenemise heitmekaubandusele, mille ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
Mullustusest
parimatest ideedest annavad
ülevaate videod, kus nomineeritud autorid oma töid tutvustavad.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus. Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga.
Võistlustööd, samuti kõik konkurssi puudutavad uudised, kommentaarid ja podcast'id on seegi kord täispikkuses loetavad ja jagatavad ka väljaspool Äripäeva tellijate ringi.
Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada
selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2025.
Konkursi teema on varia ehk võistlustöö võib välja pakkuda mistahes valdkonnast majandusest kultuurini, suurtest reformidest väikeste nutikate lahendusteni. Eduka Eesti võistlustöid hindab žürii, mis koosneb alati konkurssi toetavate mainekate Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest.
Žürii nimel avamisel sõna võtnud Verstoni juht Veiko Veskimäe andis ka väikese vihje kirjutajatele. “Kuigi teemasid, mis meid mõjutavad on palju, tuleb kindlasti mõelda loodusele. Kõik lood, mis on seotud jätkusuutlikkusega, parema tasakaalu leidmisega inimese ja looduse vahel on eriti teretulnud,“ ütles Veskimäe.
Mullu kvalifitseerus arvamuskonkursile Edukas Eesti
117 võistlustööd, mille seast
tõstis žürii esile 11 parimat, mis pälvisid mitmesuguseid auhindu.
Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Sõlmime ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse.
Asutame rohepöörde valuvaigusti: jagame heitmekaubanduse tulu Eesti inimeste vahel ära, premeerides nii keskkonnasõbralikku eluviisi.
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.
Seotud lood
Filantroopia-ettepanekuga arvamuskonkursi Edukas Eesti võitnud Martin Villig pakub tööjõupuuduse leevendamiseks välja uue mõtte, kuidas motiveeritud noortele võiks õpetada eesti keelt juba nende kodumaal.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Palga TOP võib mõnes piinlikkust tekitada
Bolti kaasasutaja Martin Villig, kes krooniti arvamuskonkursi Edukas Eesti võitjaks, on küll tuntud annetaja, kuid üleskutse moodustada jõukate inimeste nii-öelda 5% annetamise klubi kohustab teda ennast veelgi enam eeskuju näitama, rääkisid Äripäeva ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Äripäeva 12. Eduka Eesti arvamuskonkursi auhinnad jagati välja neljapäeva pärastlõunal konkursi ühe toetaja Ellex Raidla kontoris Tallinnas Rotermanni kvartalis, kuhu advokaadibüroo kolis märtsis.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.