• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python

    Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?

    Praegu on selleks inglise või prantsuse keel, mis värskeid koolilapsi ja nende vanemaid ennast pingutama sunnib. Praegu on võõrkeelte oskus muutunud sisuliselt hügieenifaktoriks, mis iseenesest ei anna tulevasele globaalsele tööjõuturule sisenejale mitte ühtegi olulist eelist. Samas on päris mitu keelt, mille oskaja võib olla rahvusvaheliselt edukas ettevõtja juba 10aastaselt. Need keeled ei kuulu ühegi rahvusriigi juurde, neid keeli räägitakse üle maailma.
    Kujutage ette, kui teie laps suudaks ise programmeerida ingliskeelse rakenduse ümber eestikeelseks. Või programmeerida rakenduse, millest kasvaks välja midagi nii suurejoonelist, nagu seda on Apple või Facebook? Steve Jobs oli 21aastane, kui ehitas oma garaažis esimese Maci arvuti, millest on praeguseks kasvanud maailma üks edukamaid kaubamärke. Mark Zuckerberg oli 20aastane, kui esimest korda Facebooki maailmale presenteeris. Kumbki poleks neist seda suutnud, kui nad poleks juba varases nooruses saanud mängida digimaailmas digireeglite järgi, kus maksab ainult kas õige või vale.
    NSV Liidu “viljastavad tingimused” võimaldasid suurel osal Eesti elanikest õppida vene keelt. Nüüd on meil kõigil võrdne võimalus saada Steve Jobsiks või vähemalt naabrionu Juhaniks, kes programmeeris endale sudokusid lahendava rakenduse. Ühiskonnana võiksime mõista, et selleks, et olla ehitaja, pole vaja soome keele oskust. Või selleks, et olla kanakitkuja Iirimaal, pole hädavajalik õppida inglise keelt.
    Innovatsiooniriik. Õpetame nii eesti kui ka kohalikele vene lastele esimeses klassis esimese võõrkeelena Pythonit, Perli, Lispi, PHP‘d, või C++. See on neile kindlasti huvitav ja kasulik, sest praegu on veel suhteliselt raske leida omakeelseid rakendusi mängudele ja õppeharjutustele tahvelarvuti ja nutitelefonide tarbeks. Kui programmeerimiskeeles kirjutatud koodis on viga, siis see ei tööta. Kui viga pole, siis töötab. Lihtne! Pole pooltoone ja võimalust, kus lapsele pannakse hindeks 3+ ja antakse leebe hinnang, et küll ta tulevikus ehitajana ikka tööd saab.
    Taustaks esimesena mainitud keele kohta: Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks.
    Programmeerimine on elustiil, nagu ka sport, muusika ja kunstiharrastus, milleks tuleb inspiratsiooni jagada ning mida arendada juba varasest noorusest. Mida varem alustada, seda parem. Skeptikutel, kes peavad programmeerimist endiselt kitsa ringi valitute mängumaaks, soovitan tutvuda lihtsate  veebiportaalidega, kus iga inimene, kel on olemas internetiühendusega arvuti, saab õppida programmeerimist. See ei ole raketiteadus.
    Kui praegu tegeleme aktiivselt arhailise keelevastandusega – eesti keel versus vene keel, siis tegelikult toimub juba ammu hoopis suurem ja olulisem vastandus emakeele ja programmeerimiskeelte vahel. Me tunneme ennast abituna nähes, kuidas me ei suuda õigete otsingusõnadega guugeldades vajalikku pilti leida või jõuda teadusartiklini, mida oleme aasta tagasi lugenud. Kui meil oleks võimekus kõneleda programmeerimiskeelt, võiksime endale ise programmeerida vastava tööriista, millega saaksime otsida, salvestada ja arhiveerida meile vajalikku infot.
    Täna me ei julge ja isegi ei oska programmeerimiskeelest unistada. Me unistame lihtsatest asjadest. Sellest, et laps käiks korralikult koolis ja et ta tunnistusel oleksid viied. Aga mis nende tunnistusel olevate viite taga peitub? Keelteoskus on elementaarne, ainult et milliste?
    Keel on süsteem, aga ka vahend selleks, et mõista maailma ja sellega dialoogis olla. Mõelge, kui te oskaksite oma kodus kirjutuslaua taga istudes kirjutada valmis koodi, mis võimaldab maailma muuta nii, nagu Shakespeare tegi seda omal ajal hanesule ja tindiga.
    Virtuaalne kogukond on juba ammu globaalne küla, kus kõik selleks vajaliku keele oskusega inimesed suudavad endale lihtsa vaevaga vorsti leiva peale teenida.
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Maa-ameti andmete anomaalia tekitas tormi veeklaasis
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.