Riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar ütles teates, et Eesti on õhutõrjet hankinud alati koos Euroopa partneritega. „Keskmaa õhutõrjet arendame Saksamaa juhitava Euroopa õhu- ja raketikaitse algatuse raames ning lühimaa õhutõrjet hangime kahes koostööprojektis, millest ühte veab Prantsusmaa ja teist Poola,“ sõnas ta teate vahendusel.
Aastal 2030 võiks meie kaitsetööstuse käive olla miljard eurot. Veel äsja oli kaitsetööstus võrreldav tubaka või hasartmängudega – investeeringuid leida polnud lihtne. Nüüd aga räägitakse Eestist kui võimalikust kaitsetehnoloogia Silicon Valleyst.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Kas oled kunagi unistanud elust, kus argipäeva stress kaob, akna taga kostab linnulaul ning hommikune jalutuskäik viib sind otse rohelusse, kuid samal ajal jäävad kõik linnamugavused käeulatusse?