Eesti saab 15 miljonit õhutõrje ja laskemoona jaoks

Aastal 2030 võiks meie kaitsetööstuse käive olla miljard eurot. Veel äsja oli kaitsetööstus võrreldav tubaka või hasartmängudega – investeeringuid leida polnud lihtne. Nüüd aga räägitakse Eestist kui võimalikust kaitsetehnoloogia Silicon Valleyst.

Donald Trumpi poliitiliste prioriteetide nihkudes on Euroopa sunnitud rohkem raha kulutama. USA sõjalise jõu korvamine ei ole aga lihtne ülesanne.

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Kui 14. oktoobril kella kolme paiku päeval Eestis sireenid tööle hakkavad, ei pea tipptunnil autos istuv inimene sõidukit keset tänavat maha jätma ega lähimasse keldrisse jooksma, kuid ta võib endalt küsida: kui see ei oleks test, vaid päris oht, siis mida ma praegu teeksin ja kuhu läheksin?