Eesti saab 15 miljonit õhutõrje ja laskemoona jaoks

Aastal 2030 võiks meie kaitsetööstuse käive olla miljard eurot. Veel äsja oli kaitsetööstus võrreldav tubaka või hasartmängudega – investeeringuid leida polnud lihtne. Nüüd aga räägitakse Eestist kui võimalikust kaitsetehnoloogia Silicon Valleyst.

Donald Trumpi poliitiliste prioriteetide nihkudes on Euroopa sunnitud rohkem raha kulutama. USA sõjalise jõu korvamine ei ole aga lihtne ülesanne.

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.