Donald Trumpi poliitiliste prioriteetide nihkudes on Euroopa sunnitud rohkem raha kulutama. USA sõjalise jõu korvamine ei ole aga lihtne ülesanne.
- USA F-35 Lightning II lennuk Poola kohal. Foto: AP/Scanpix
Aasta on 2030. Venemaal ja Hiinal on käsil esimene sõjaväeline suurõppus Arktikas. Vostok 2030 nime kandval ühisõppusel osaleb tuhandeid sõjaväelasi, tanke, lennukeid ning suurem osa Vene ja Hiina põhjalaevastikest. Tegemist on Moskva ja Pekingi “ajaloolise partnerluse” kõige värskema ilminguga.
Viimase viie aasta jooksul on Venemaa ja Hiina oma sõjalist ja majanduslikku kohalolu Arktikas pidevalt suurendanud. 2025. aastal sõlmitud “relvarahu” Vene-Ukraina sõjas võimaldas Moskval oma sõjaväe uuesti üles ehitada. Ka Peking on hakanud NATOt pidama pabertiigriks pärast seda, kui USA president Donald Trump kiirendas Washingtoni fookuse nihkumist Euroopalt Hiinale.
NATO seisab silmitsi kolme suure küsimusega, kui USA peaks oma sõjalist kohalolekut Euroopas järsku olulisel määral vähendama. Mida teha? Mida esimese asjana teha? Ja mis see maksma läheb?
Seotud lood
Sõjaväelasi napib nii Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Itaalias. Mis paneks rohkem inimesi väeteenistusse astuma?
Sanktsioonidele vaatamata ehitavad Vene firmad enam kui kolmandiku kõigist uutest reaktoritest üle kogu maailma, tuues Moskvale uusi sõpru.
Sadade miljardite eurode väärtuses välisreservide konfiskeerimine võiks muuta Ukraina sõja kulgu. USA ja Euroopa on aga eri nõul, kui kaugele sellega minna.
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.