Assadi võim Süürias lagunes. Türgi otsustab, mis saab edasi

Novembri viimasel päeval alguse saanud Süüria mässuliste sõjakäik, mis kulmineerus sel nädalavahetusel pealinna Damaskuse langemisega, tuli üllatusena kõigile.

„Ainult türklased olid need, kes olid teistest pool sammu ees,“ ütleb Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik.

Kodusõjas 2018. aastal näilise, olgugi et hävitust silmas pidades silmanähtavalt pyrrhosliku võidu saanud Bashar al-Assad põgenes laupäeval Moskvasse. Venemaalgi aga lehvib Süüria saatkonna mastis vabadusvõitlejate rohevalgemust lipp.

Otsustava pöörde tõi sõtta rühmitus nimega Hayat Tahrir al-Sham, paremini tuntud initsiaalidega HTS. Al-Qaedast välja kasvanud liikumine on enda väitel minetanud džihadismi ja keskendub üksnes Assadi diktatuuri kukutamisele.

30. novembril võtsid nad võimu Süüria suuruselt teises linnas Aleppos, vähem kui nädal hiljem neljandas linnas Hamas ja nädalavahetuse eel suuruselt kolmandas Homsis. Pühapäeva hommikuks oli selge, et kukub ka Damaskus — eriti kui kinnitust said kõlakad, et president Assad oli riigist põgenenud.

Just presidendi põgenemine muudab kogu sündmuse põhimõtteliseks, sest lagunes 54 aastat püsinud režiim. Assadite dünastia oli liitlaseks nii Iraanile kui ka Venemaale ning viimastel aastatel olid leppinud temaga ka Pärsia lahe kuningriigid. Kõik see on nüüd muutunud.