• OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,07%7 769,92
  • DOW 30−0,32%51 880,78
  • Nasdaq 0,43%27 238,01
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,38
  • OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,07%7 769,92
  • DOW 30−0,32%51 880,78
  • Nasdaq 0,43%27 238,01
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,38
Rail Baltic Estonia tunnistas ehitushankel edukaks kaks rahvusvahelist konsortsiumit, mis pärast lepingute sõlmimist ehitavad kiirraudtee kaks suurt lõiku kokku eeldatavalt 726 miljoni euro eest.
Visioon aastaks 2030, kui käib rongiliiklus Tallinna ja Varssavi vahel.

Seotud lood

Uudised
  • 27.11.24, 15:47
Rail Balticu miljardihanget noolivad üks Eesti ja neli rahvusvahelist konsortsiumi
Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimesest voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Börsiuudised
  • 28.02.25, 11:34
Nordecon sai mahuka Rail Balticu lepingu
Nordecon sõlmis ehituslepingu Rail Balticu põhitrassi Selja-Tootsi lõigu ehituseks, mis kestab 2028. aasta lõpuni.
  • PRO
Uudised
  • 25.03.24, 12:00
Kas Euroopa rongid suudavad odavlennufirmadega konkureerida?
Hiigelinvesteeringutele ja kasvavale konkurentsile vaatamata on rongisõit endiselt aeglasem ja kallim kui lendamine.
Saated
  • 18.02.25, 12:11
Taristuehitajate kasvu veavad kaks valdkonda
Konkurentsiraportist selgub, et taristuehituse sektori müügi aastane koondkäibekasv oli ligi 13%. Valdkonna kasvu veavad Rail Balticu või energeetikaobjektide ehitusega seotud ettevõtted, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele