Parim uuriv lugu oli tipp-poliitikute vassimisest

Katariina paljastas pangadokumentidele tuginedes endiste Reformierakonna juhtide aastaid kestnud vassimise. Selgus, et Siim Kallase, Märt Raski, Andres Lipstoki ja Heiki Kranichi aitasid mõjukatele ametipositsioonidele salapärased toetajad, kes tassisid Reformierakonda sularahapakke.

Äripäeva käsutuses olevale pangakonto väljavõttele tuginedes sai Katariina avalikustada ühe pikalt saladuses olnud Reformi-erakonna varjatud rahastamise juhtumi, mida teatakse R-Hoolduse nime kandva ettevõtte järgi.

Kuigi rahastamisskeemist on möödas üle kümne aasta, on see juhtum endiselt oluline, sest loo peategelased mängivad siiani poliitikas võtmerolli. Siim Kallas on Euroopa Komisjoni transpordivolinik, Märt Rask oli riigikohtu esimees, Heiki Kranich on riigifirma Eesti Loto juht ja Andres Lipstok oli kuni eelmise aasta suveni Eesti Panga president. Üks asjaosalistest – Meelis Atonen – istub aga erakondade rahastamise järelevalve komisjonis.

Salapärased rahastajad. Katariina hakkas R-Hoolduse-nimelise firma vastu tundma huvi pärast seda, kui aasta alguses tõstatus taas meedias VEB Fondi teema. Ühe spekulatsiooni kohaselt võis VEB Fondist kaduma läinud raha jõuda Reformierakonda. Seda kahtlust uurima asudes õnnestus Katariinal saada enda käsutusse R-Hoolduse kunagised pangadokumendid, millest ilmnes, et selle Reformierakonna firma kontole maksti suuri sularahasissemakseid.

Katariinal õnnestus leida ka üks tollaste sündmustega hästi kursis olnud allikas, kelle sõnul tõi sularaha parteikassasse tollane Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich.

Kui Reformierakonna tollased juhid olid aastaid väitnud, et R-Hooldus teenis raha seminaride korraldamisega, siis Katariina näitas oma looga, et see jutt on vale ja tegelikult on mõjukaid poliitikuid aidanud võimule salapärased rahastajad, kelle nimesid ei julge nad avalikustada isegi nii pika aja möödudes. 

Selle loo peamiseks võluks oli videointervjuu Siim Kallasega, kelle käitumine andis mõista, et ka praegu on niivõrd vana juhtum päevakajaline ning oluline. 

Lisaks võiduloole valiti parimate uurivate lugude nominentideks veel kaks Koit Brinkmanni uurimust. Üks nendest oli 5. aprillil ilmunud artikkel “Linnapea vara Šveitsis peidus” ja teine lugu 19. novembril ilmunud “Valitsusliit kirjutas Linnamäele kasuliku seaduse”.

Aprillis ilmunud uurimuses tõi Koit avalikkuse ette Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaart puudutanud uurimismaterjalid. Nii Savisaar kui ka Eesti uurimisorganid olid seni kiivalt seda juhtumit avalikkuse eest üritanud varjata.

Seetõttu otsis Koit infot Šveitsi kohturegistrist, kus leitud dokumentidest selgus, et Eesti prokuratuuri ja kaitsepolitsei kahtlustuse kohaselt varjab Tallinna linnapea Edgar Savisaar Šveitsi pangas korruptiivsel teel saadud vara. Uurimise all on kohtu dokumendis perefondiks nimetatud pangakonto.

Kasulik seadusemuudatus. Koidu uurimus Savisaarega seotud pangakontost Šveitsis on ajakirjaniku töövõit, mis tuli kätte tänu Šveitsis asunud avalike dokumentide ülesleidmisele. Nende dokumentide avalikkusele kättesaadavus oli Äripäevale teadolevalt uudiseks ka Eesti õiguskaitseorganitele.

Koidu teine lugu Margus Linnamäele kasulikust seadusest näitas aga, kuidas ühe esmapilgul vähetähtsa seadusmuudatusega võib üks ettevõtja palju kasu saada. See artikkel ilmus samal päeval, kui riigikogus tuli esimesele lugemisele seaduseelnõu, millega soovitakse vähendada Tallinnas Paljassaares asuva Tallinna Vee reoveepuhastusjaama sanitaarkaitsetsooni. Selle tsooni vähendamine on kasulik Margus Linnamäe firmale, mis Tallinna Vee naabrina arendab Paljassaares kinnisvara.

 

Autor: 1321-aripaev