Katariina Krjutškova • 8. november 2013 kell 16:11

Loe, mida küsiti Kallaselt VEB Fondi ja R-Hoolduse kohta

Ajakirjanduse huvi eurovoliniku Siim Kallase vastu oli märkimisväärselt suur, mistõttu avaldab Äripäev kõik ajakirjanike küsimused ja Kallase vastused tänaselt pressikonverentsilt.

Pärast VEB Fondi uurimiskomisjoni istungit jätkas Kallas ajakirjanike küsimustele vastamist samas ruumis, kus ta riigikogu liikmetele tunnistusi andis. Kallas alustas küsimustele vastamist omapoolse avaldusega:

„Ma tegin sissejuhatuseks avalduse, milles oli kaks olulist punkti, mida me siin komisjonis ka arutasime. See arutelu oli hästi konstruktiivne ja meeldiv. Mina tundsin muret selle üle, et kogu selle aruteluga seoses tahetakse kahtluse alla panda 1993. aasta pangakriisi lahendus. Punkt kaks, kas selle aruteluga ei looda uut pinnast selleks, et teatud isikud, kes on käinud läbi üheksa kohtuasja ja on üritanud ühel või teisel viisil tekitada olukorra, kus Eesti Vabariik peaks midagi maksma nende sertifikaatide eest, et sellega ei tekiks nüüd uus poliitiline olukord. Need olid minu avalduse sisu punktid, lisaks mõned detailid, kus ma ütlesin, et mis minu kohta on olnud, neid pole ju väga palju olnud. Kuigi anonüümsetes kommentaarides olen ma rohkem nagu nõid, kes on kõikide asjade taga. Aga komisjoni arutelu keskendus 1995. aasta kirjale, milles ma sain olla nii palju abiks kui võimalik. Kindlasti on komisjon teinud väga palju ja põhjalikku tööd dokumentidega tollest ajast, mis on äärmiselt kiiduväärne. Meie arusaam paljudest asjadest langes kokku. Mina võin öelda, et olen selle komisjoni istungi ja õhkkonnaga väga rahul ning ma loodan väga, et komisjon jõuab lõpptulemusteni, et see teema üks kord ometi päevakorrast ja pidevast pöörlemisest maha võtta."

Miks see kiri Eesti Pangast 95. aastal välja läks?

Ma olen korduvalt öelnud, et mina sellest kirjast ei tea. Ma olin siis juba läinud Eesti Pangast, ma pole selle kirja koostamises ega sellega seotud asjades osalenud. Väide, et selle taga on nii laialdane konspiratsioon, kus ka mina osalesin, see ei vasta tõele. Mul ei olnud selles mõttes faktiliselt midagi lisada.

Ometi oli teie allkiri dokumendil, mis 95. aastal Eesti Panka tulnud. Kas te ei lugenud seda dokumenti?

Vaadake, see oli normaalne posti käsitlemise protsess. Täna ma ei kirjuta alla kõikidele paberitele, mis tulevad. Tol ajal panin ma sinna resolutsiooni peale, läks juba väga kultuurseks, tavaliselt oli resolutsioon trükitud, kuid kõik post käis läbi asutuse juhataja, antud juhul läbi Eesti presidendi. Kui tuli mõni kiri sisse, siis ma kirjutasin sellele peale. Sellega seostada seda on väga keeruline

Kuidas kommenteerite Vahur Krafti väiteid, et see kiri ei olnud võltsitud?

Sellest me siin ka rääkisime. Kui mina lugesin neid materjale, mis minu käsutuses olid, siis audiitor väidab, et kirja aluseks võisid olla ka muud dokumendid. Mind huvitas väga, mis need muud dokumendid said olla. See muu osa võib olla bilanss ehk siis nende pankade bilansid. Kas seal need nõuded olid või ei olnud, seda me arutasime pikalt. Seni on komisjonil andmed, et neid polnud. Ma muid allikaid ei tea selle kohta.

Kuidas selline valeandmetega dokument Eesti Pangast välja läks?

Komisjon vastab sellele.

Öelge palun, kas VEB Fondi raha võis jõuda ka R-Hooldusesse?

(Naerab) Kindlasti mitte!

Te pole seni teadnud, mis raha R-Hooldusesse jõudis. Kuidas te saate väita täna, et kindlasti polnud see VEB Fondi raha.

Ma väidan, et kindlasti mitte ja ma arvan, et sel pole vähimatki pistmist VEB Fondi temaatikaga.

Kuidas te selles nii kindel saate olla?

No ma olen.

Selgitage palun, millele see kindlus tugineb.

Ma arvan, et me jätame selle teema. Tähendab, Märt Rask on andnud intervjuu selle kohta. Heiki Kranich on andnud intervjuu selle kohta ja seletanud, kuidas need asjad käisid. Reformierakonnal üldiselt ei olnud sellel perioodil rahastajatest puudust. See, et osa rahastajatest soovis jääda anonüümseks, see oli nende soov ja me selle respekteerisime. Formaalselt, nagu te väga hästi teate, ei olnud Reformierakonnal anonüümseid annetusi. Küll olid need, kes R-Hoolduse kaudu neid teenuseid ostsid ja pidasid seda õigemaks… See on sama lugu nagu Helmut Kohl ütles omal ajal, et kui oled ühe korra lubanud inimestele ja lepid kokku, et annetused jäävad anonüümseks, siis nad jäävad anonüümseks. Mul ei ole mingit kahtlust selles, et kõik need annetajad on olnud väga lugupeetud, põhiliselt Eesti ärimehed.

Kas praegu kehtivad Reformierakonnas samasugused reeglid, et lepitakse kokku, et sa jääd anonüümseks ja see lubadus peab 10 aastat hiljem, 15 aastat hiljem. Kas see pole teie jaoks mingisugune probleem?

Mina ei juhi Reformierakonda, ärge seda küsige tänasest. Ma arvan, et me võiksime rääkida sellest, mis me komisjonis täna arutasime. Ma saan aru, et see teid väga huvitab, aga see pole antud temaatikaga seotud.

Miks on Eesti Pank VEB Fondi enda raudsesse haardesse võtnud?

Ma arvan, et Eesti Pank oleks hea meelega sellest VEB Fondist eemaldunud ja andnud selle kellelegi muule, kes oleks tahtnud sellega tegeleda. Vaevalt, et see oleks olnud eriline soov pidada seda Eesti Pangas.

Härra Kallas, miks selle teema ümber on endiselt nii palju vastamata küsimusi ja kes vastutab olukorra eest, et te peate täna siin komisjoni ees vastama nendele küsimustele?

Vaadake, siin võib öelda mitut moodi. Näiteks 1992. aastal tehti vabariigi eelarve juba augustis valmis. Alati võib leida seal küsimusi, mis vajavad selgitamist. Ajaloolastel on siin piisavalt aega ja tahtmist neid asju selgitada. On kindlasti ka inimesed, kes on huvitatud, et seda teemat kogu aeg edasi käitada. Selleks on see komisjon ja see on väga hea variant, et on olemas koht, kus neid asju arutada.

Kes on need huvitatud inimesed, kes seda teemat käitavad?

Ühed on need, kes on kindlasti kõigi nende üheksa kohtuasja taga, te teate neid sama hästi kui mina. Nad siiamaani loodavad tekitada olukorra, et muudetaks ära riigikohtu otsused, kaasaarvatud, et oleks võimalik VEB Fondi sertifikaatidelt raha saada. Ei saa ka alahinnata teatud poliitilist huvi. Kui mõni inimene oleks vähem poliitikas paigal, siis võib-olla seda teemat ka väga palju poleks. Aga see on ka spekulatsioon.

Miks te siis täna otsustasite siia tulla ja miks see nii kaua aega võttis?

See on nüüd jälle täiesti vale küsimus. Ma otsustasin kohe, et ma tulen siia. Kui te kujutate ette minu ajakava, siis me komisjoniga leppisime kokku, sest komisjon tahtis seda kolmapäeval teha. Aga kolmapäeval ei oleks kuidagi võimalik. See oli esimene vaba hetk, kui ma sain Tallinnasse tulla. Siin pole miskit müstikat. See ei võtnud kaua aega. Ma olin algusest peale selle komisjoni loomise poolt. Ütlesin seda ka välja. Isegi ootasin, millal siis kutsutakse. Kui te minu abilistega kontakteerute, näete, et käib minu ajaplaneerimine märtsikuuks. Kui sul on 50 missiooni aastas ja need ajad on vaja omavahel sobitada, siis see pole nii lihtne. Siin ei ole mingit müstikat. (Kallas asub lahkuma sõnadega: „Ma tahaksin kangesti minna…“)

Vabandust, kui teid esitatakse nüüd Eesti presidendi kandidaadiks, kas te siis lõpuks avalikustate, kes olid R-Hoolduse anonüümsed annetajad?

Vaat, kus küsimus. Ma ütleksin, et ärge mind kiusake selle presidendi teemaga. Miks minult küsitakse seda hommikul, lõunal ja õhtul? Miks ei küsita seda kõigilt teistelt? Kuulge, kolm aastat on sinna aega. Enne tulevad valimised. Missugune on poliitiliste jõudude vahekord siis… kolm aastat on pikk aeg poliitikas. Eks ma vastan nii palju kui oskan. Eks need, kes otsustavad, siis nemad otsustavad, kas sellest piisab või mitte.

Oletame, et teist ei saa presidendi kandidaat. Ma saan ikkagi sellest vastusest aru, et teid sisuliselt ikkagi ei huvita see, et Reformierakonda on anonüümselt rahastatud.

Kõiki erakondi on anonüümselt rahastatud. See ei ole väga unikaalne ja keeruline juhtum. Eriti tol ajal.

Te siis aktsepteerite seda ja peate õigeks, et need asjad mis kunagi olid, peavadki saladuseks jääma ja te pole nõus neid avalikustama?

See saladus ei ole väga suur.

Sel juhul avaldage see saladus, kui see nii suur ei ole.

Nagu ma olen korduvalt öelnud, ei tegelenud Reformierakonna esimees annetajatega, nendega suhtlemisega, nendelt raha küsimise ega vastu võtmisega. Sellel lihtsal põhjusel, et see oleks olnud poliitiliselt äärmiselt riskantne. Sel juhul me oleks sidunud kõrgema poliitilise juhtimise mingisuguste rahaliste tehingutega, mis oleks olnud väga riskantne. Seda pole teinud peaaegu ükski poliitilise erakonna esimees Eestis. Kuna nii on, ja ta tol ajal nii jäi, nii jääb ta ka praegu.

Kuidas siis jääb?

Mingisugust lisainformatsiooni minult ei tule.

Te siis ütlete resoluutselt, et te pole kunagi nõus avaldama R-Hoolduse anonüümseid annetajaid.

Kelle kohta mul mingisugust ülevaadet ka pole.

Kas olete ka advokaadi firmaga konsulteerinud, mida rääkida ja kui palju?

Ei konsulteerinud. Ma tegin põhiliselt poliitilise avalduse. See avaldus on minu tehtud.

Uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra: Ma võtan lühidalt kokku komisjoni esimehena tänase istungi. Mis puudutas küsimust, kas keegi on komisjoni jätnud tulemata, siis selleks on vaid üks isik ja see on Aleksandr Matt, kellele oleme komisjoni poolt teinud kirja nii politseile, piirivalveametile ning välisministeeriumile, et teda tabada. Kõik ülejäänud, keda komisjon on kutsunud, on tulnud siia nii, nagu me oleme kokku leppinud. See on kindel fakt. Teiseks, mida komisjon on siiamaani teada saanud, et kolm põhiteemat on need, nagu me möödunud komisjoni istungilt teada saime, et Vahur Kraft on kinnitanud, et tema selle valeandmetega kirja allkirjastas. Algselt vabariigi valitsusele kuulunud VEB Fondi nõuded ikkagi omandas TSL International, kes need ka VEB pangas realiseeris. Kolmandaks võib öelda, et kirjas väidetud valeandmetega kirja täitmine oli planeeritud tegevus. Täna me komisjonis arutasime põhjalikult valeandmetega kirja. Jätkuvalt teeb meile muret see, et kui 1995. aasta aprillis see kiri allkirjastati, oli TSL Internationali bilansinäitajad null. Küll aga hiljem kolme aastaga suudeti kokku osta 32 miljoni dollari eest nõudeid, mis hiljem rahaks vahetati. See on see koht, millega komisjon tööd teeb. Kuna meile on laekunud nii palju erinevat infot, siis see on ka sisuline sisend, miks soovime oma tähtaega pikendada 7. aprilliks.

Kas saite härra Kallaselt kõik vastused, mida soovisite või jäi mõni ka vastuseta?

Rainer Vakra: Siim Kallas oli tänuväärt allikas just selles osas, miks see VEB Fond omal ajal loodi ja miks see moodustati. Loomulikult, mis puudutab valeandmetega kirja, siis selleks ongi varasemalt siin käinud 27 inimest, kelle käest seda küsida. Võin küll öelda komisjoni poole pealt, et kõik need küsimused, mis olime ette valmistanud, siis kõigile nendele me ka vastused saime.

Mul on ikkagi tekkinud küsimus, miks ei õnnestu teil Aleksandr Matti kätte saada. Möödunud sügisel tegi Äripäev temaga intervjuu. Kas tema telefoninumber enam ei tööta? Või mis seis sellega on?

Rainer Vakra: Loomulikult me oleme kõigile meile teadaolevatele kontaktidele helistanud ja saatnud kirju, e-maile, andnud ka teile palve, et kui te seda teate, oleks hea meel seda teada saada. Kui saate ta telefoni otsa, siis palun ühendage meiega. Me pole sellega tõepoolest seni hakkama saanud, kuigi sellega on olnud ametis vähemalt 5-6 inimest. Aga võib-olla on ajad muutunud. Sel ajal, kui te temaga intervjuu tegite, on ta vahepeal ringi mõelnud ja ära kadunud. Oleme esitanud palve nii välisministeeriumile kui ka politseile ja piirivalveametile.

Mul on üks küsimus veel Siim Kallasele. Kas te tunnete Aleksandr Matti? Olete te temaga kokku puutunud?

Ei iial. Lugesin tema nime, kui kogu see teema üles kerkis. Mul pole temaga olnud kunagi mingisugust kokkupuudet.

Hetkel kuum