Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nukker pilt eestlase finantsvarale

    Kui vaadata eestlaste finantsvara, on pilt nukker. Kinnisvara, hoiuste ja pensionifondide kõrval suurt midagi rohkem polegi.

    Inimese kohta on eestlastel 83 eurot aktsiates, 1047 eurot pensionifondis, 12 eurot võlakirjades, 250 eurot kindlustusreservis ja 3785 eurot hoiustel ja arvelduskontodel. Kokku on ilma noteerimata aktsiateta eestlastel finantsvarasid 5285 eurot ja kohustusi 5713 eurot. ¾ eestlaste investeeringutest on kinnisvaras – pahatihti selles samas, kus ise elatakse.
    Kui vaadata eraiskute investeeringuid kinnisvarasse, siis ei ole meil Läti ja Leeduga palju ühist. Eestlaste investeeringud kinnisvarasse on olnud aastatel 2003-2012 keskmiselt 10,3% kasutatavast tulust aastas. Lätis ja Leedus on see number vaid 5,2%.
    Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega, rääkis täna pressikonverentsil Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
    „Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel,“ ütles ta.
    Eestlased elavad oma investeeringus. Swedbank Investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul peegeldub see nii makrotasandi näitajates kui ka mitme uuringu tulemustes. „Näiteks eelmise aasta detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringu kohaselt pidas kinnisvara soetamist tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist. Samas peitus uuringutulemustes ka teatav vastuolu – enamik inimesi ei teadnud neile kuuluva kinnisvara väärtust või olid pigem arvamusel, et hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara „hea hinnaga“ realiseerida; pea 90% vastanuist pidas investeerimise all silmas oma kodu soetamist,” selgitas Tamla.
    Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5%. See number ei sisalda kinnisvara üürimisest teenitud võimalikku üüritulu. Arvestades asjaoluga, et pea 90% Eesti inimestest omab kinnisvara vaid enda elamise tarbeks, siis pole võimaliku üüritulu arvestamata jätmine n.ö. „tegelikku pilti“ tõenäoliselt oluliselt moonutav.
    Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8% aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3% aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9% aastas.
    „Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999. aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90% võrra, ehk keskmiselt 4,4% aastas. Kui siia lisada veel kolmanda samba investeeringult tagastatud tulumaks, siis kujuneb aastaseks tootluseks pea 6%. Võrdluseks, kinnisvarahinnad on samal ajavahemikul (1999-2013) kasvanud 60% võrra ehk keskmiselt 3,5% aastas,” lisas Tamla.
    Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembusel omad ajaloolised põhjused. „Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini. See ei ole aga nii olnud viimase pooleteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist, näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil, vaadata pigem kui üht võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki sääste vaid ühele panusele – kinnisvarakaardile. Isikliku eluaseme kaudu on enamik meist kinnisvarasse niigi investeerinud tõenäoliselt suuremas mahus kui ühtegi teise investeerimisobjekti”, märkis Tamla.
    Milline on järgmise 10 aasta parima tootlusega varaklass, seda Tamla ei öelnud. Küll aga on halvimaks varaklassiks 10 aastaks madala riskiga võlakirjad, ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
USA aktsiaindekseid mõjutasid kõnelused majanduslangusest
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.