- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väärtpaberistamine – kas lahendus raha saamiseks?
Advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg arutleb aripaev.ee õigusblogis, kas väärtpaberistamine on lahendus kapitali kaasamiseks.
Palju on räägitud, et krediidikriisi ja majandussurutise tulemusena on pankade laenupoliitika, nagu ka investorid kapitaliturgudel, muutunud olulisemalt konservatiivsemaks. Projektid, milles osalemiseks pangad veel hiljuti konkureerisid võidakse jätta nüüd finantseerimata. Samas peavad ettevõtjad ka muutunud keskkonnas edasi tegutsema, kasvama ning sealjuures kaasama ka kapitali oma tegevuse (sh laienemise) finantseerimiseks.
Võtame näiteks kinnisvaraettevõtja, kelle portfellis on erinevad kommertskinnisvaraobjektid, mis on välja üüritud. See ettevõtja planeerib nt kas (i) olemasolevatest ja toimivatest projektidest väljumist, (ii) projektide refinantseerimist või (iii) olemasolevate projektide rahavoo tagatisel uute projektide finantseerimist. Esimesel juhul on ettevõtjal vaja oma olemasolevatele projektidele ostjat, teisel ja kolmandal juhul laenu. Igal juhul on olukord sellise ettevõtja jaoks keeruline. Investorid on ettevaatlikud ja äraootaval seisukohal (iseäranis kinnisvaraga seoses) ning pankade laenupoliitika on varasemast oluliselt konservatiivsem. Mida võiks selline ettevõtja teha?
Üks võimalusi kapitali kaasamiseks, sealhulgas olemasolevate projektide refinantseerimiseks ja uute projektide rahastamiseks on olemasolevaalte ja toimivate (st rahavoogu tootvate) projektide nn „väärtpaberistamine“ (inglise keeles securitization). Lihtsamalt väljendatuna on väärtpaberistamine ettevõtja olemasolevate varade (nt nõuded üürimaksete tasumiseks) konverteerimine väärtpaberiteks (sageli võlakirjad) selliselt, et väärtpaberid on tagatud väärtpaberistatava projekti rahavoogudega.
Miks otsustada väärtpaberistamise kasuks? Väärtpaberistamise puhul on ettevõtjal võimalik kaasata kapitali hajutatud allikatest (st erinevatelt investoritelt). Kaasates kapitali erinevatelt investoritelt on riskid investorite vahel jagatud (investeeritava kapitali kogus investori kohta väiksem). Samuti võivad võlakirjad olla likviidsemad, kui laen või kinnisvara. Tulenevalt eeltoodust võib kapitalikulu väärtpaberistamise kaudu olla madalam ja tähtaeg pikem võrreldes traditsioonilise finantseerimisega (nt pangalaenuga). Veelgi enam, väärtpaberistamise kaudu võib olla ligipääs kapitalile ka olukorras, kui muud finantseerimiskanalid on piiratud või hoopis suletud.
Väärtpaberistamine võib olla ka alternatiiviks varade müügile. Nt eelviidatud kinnisvaraettevõtja, kellel on keeruline praeguses turuolukorras (investorid on ettevaatlikud ja äraootaval seisukohal) oma portfellis olevaid projekte müüa, võib alternatiivina kaaluda nende projektide väärtpaberistamist. Väärtpaberistatud projektide müümine annaks sarnase tulemuse varade müügile.
Kes ostaksid sellist väärtpaberistatud projekti? Sageli on väärtpaberistatud projektide investoriteks erinevad fondid, kes on huvitatud pikaajalisest ja stabiilsest rahavoost.
Mida võib/saab väärtpaberistada? Varem (enne sub-prime kriisi) öeldi, et väärtpaberistada võib kõike, mis raha sisse toob (st rahalisi nõudeid ja nende tagatisi) alates kodulaenudest ja lõpetades bürootarvete liisinguga. Nüüd on investorid väärtpaberistatud varade (st nõuded ja nende tagatised) suhtes kindlasti ettevaatlikumad – nad tahavad aru saada millesse nad tegelikult investeerivad. Investoreid huvitab, et väärtpaberistatavate nõuete võlgnikud (nt üürnikud) on usaldusväärsed, majanduslikult jätkusuutlikud ning väärtpaberistatavad nõuded (nt üüri-, laenu- vm teenuslepingu alusel) on pikaajalised. Seetõttu on hinnatud just infrastruktuuri (sh PPP – public private partnership) projektide väärtpaberistamise kaudu emiteeritud võlakirjad.
Kuidas oma projekti väärtpaberistada? Väärtpaberistamise struktuure on erinevaid. Tüüpilises väärtpaberistamises nõuete omanik (nt kinnisvaraettevõtja) müüb nõuded (nt nõuded üürimaksete tegemiseks) spetsiaalseks selleks tarbeks asutatud projektiühingule (SPV). SPV annab välja võlakirjad, mille müügist saadava rahaga finantseeritakse nõuete ostmist SPV poolt. Ostetud nõuded (nt üürinõuded) ja summad, mis nõuete alusel tasutakse (nt üürisummad) on võlakirjade täitmise tagatiseks. Lisaks võidakse anda võlakirja investorite jaoks ka teisi tagatisi (nt monoline kindlustus, credit default swap jne).
Hetkel kuum
Samas võib arvata, et nüüd on investorite hulgas üldiselt nõudlus lihtsamate ja läbipaistvamate tehinguskeemide järele. Seega võiks kasutada ka skeemi, kus nõuete loovutamist SPV-le ei toimu ning võlakirju emiteerib nõuete algne omanik. Võlakirjade tagatiseks panditakse või loovutatakse väärtpaberistatavad varad (nt üürilepingust tulenevad nõuded).
Siiani ei ole väärtpaberistamist finantseerimisstruktuurina Eestis eriti kasutatud, kuna tõusva majanduse tingimustes oli pankade laenupoliitika liberaalne ja ligipääs kapitalile kerge. See olukord on tänaseks ilmselt muutunud.
Kas mündil on ka teine pool ehk mis on väärtpaberistamise miinused? Väärtpaberistamisega kaasnevad paratamatult suuremad tehingukulud (sh tasud nõustajatele), kui traditsioonilise laenamise puhul. Seda peamiselt põhjusel, et tehingu struktuur on keerulisem. Seega peaks kaaluma igal üksikul juhul kas arvestades eeltoodud positiivseid aspekte tasub väärtpaberistamine end ära.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et väärtpaberistamine võib olla lahendus kapitali kaasamiseks ja tehingute finantseerimiseks käesolevas jahenenud majanduses ja ahenenud krediiditurul. Regulatiivne keskkond Eestis on suuresti sobiv väärtpaberistamise tehingute tegemiseks.
* Väärtpaberistamine tuleneb ingliskeelsest sõnast securitization. Väga lihtsalt väljendatuna on väärtpaberistamine ettevõtja olemasolevate varade (nt nõuded üürimaksete tasumiseks) konventeerimine väärtpaberiteks (sageli võlakirjadeks) selliselt, et väärtpaberid on tagatud väärtpaberistatava projekti rahavoogudega
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele