Mida tõi kaasa uus planeerimisseadus?

Detailplaneering naabri nõusolekuta Lihtsustatud korras (näiteks olemasoleva hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks) detailplaneeringu koostamisel antakse kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus, millest tulenevalt võidakse loobuda planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest. Kui seni sai lihtsustatud korras detailplaneeringut menetleda ainult siis, kui kõik planeeritava maa-ala ja naaberkinnistute omanikud olid planeeringu kooskõlastanud, siis alates 1. juulist 2009 võib kohalik omavalitsus langetada otsuse ka ilma naaberkinnistute omanike kirjaliku nõusolekuta.

Detailplaneering ja haldusleping Üheks oluliseks muudatuseks on otsene viide halduslepingu sõlmimise võimalikkusele detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga. Kohalik omavalitsus võib anda halduslepinguga üle planeeringu koostamise või koostamise tellimise. Samas sätestatakse, millistel juhtudel ei tohi kohalik omavalitsus sõlmida halduslepinguid detailplaneeringu koostamiseks ja kohaliku omavalitsuse võimalus seaduse alusel haldusleping ühepoolselt lõpetada. Kohalik omavalitsus ei tohi halduslepingut huvitatud isikuga sõlmida, kui planeeritava maa-ala kohta puudub kehtestatud üldplaneering, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeering koostatakse miljööväärtuslikule ehitusalale jne.

Maa kasutamise otstarve Edaspidi määratakse üldplaneeringuga maa juhtostarve, mis on 51% maa kasutusotstarbest ehk mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maa kasutamise otstarbe. Lisaks maakasutuse juhtotstarbele reguleeritakse edaspidi üldplaneeringus hoonete kõrgusepiirangud ja muid ehitustingimusi (näiteks maja fassaad või aia valdav kujundus). Seega ei jäeta kohalikele omavalitustele enam õigust ja võimalust kujundada ühepoolselt kohaliku ehitusmäärusega kinnisasja kasutamist ja ehitamist. Ehitus- ja kasutamistingimuste üle otsustamine jääb edaspidi kohaliku kogukonna otsustada läbi planeerimismenetluse ning ehitusmäärusega reguleeritakse ainult kohaliku omavalitsuse sisest menetlust ja üldiseid kohaliku omavalitsuse planeerimismenetluse põhimõtteid. Detailplaneering reguleerib edaspidi lähiaastate ehitustegevust kindlal maa-alal ja määrab maakasutuse. Muudatuse eesmärgiks on tagada avalikkuse informeeritus sellest, millisel otstarbel võib detailplaneeringu ala kasutada pikema aja vältel. Ühele kinnistule on lubatud määrata mitu kasutamise sihtotstarvet, mille alusel määratakse katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve. Krundi kasutamise sihtotstarbe sõnastamine seaduses on vajalik, et omavahel saaks siduda katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise sihtotstarbe (nt sotsiaalmaal võib olla nii ametiasutus, spordihoone kui ka kirik).

Seletuskiri Riigikogu veebis Uue planeerimisseaduse muudatuste jõustumine toob juurde mõistete selgitusi ja reguleerib oluliselt selgemalt huvitatud isikute kaasamist planeerimismenetlustes, puudutatud isikute kaasamise parema tagamise ja avalike huvide ning väärtuste arvestamise planeerimismenetluses. Planeerimisseaduse seletuskiri on kättesaadav Riigikogu ja planeerimisseaduse tekst Riigi Teataja kodulehelt.