- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tuua väikelinnadesse investeeringuid?
Kuna erasektor ei ole huvitatud Tallinnast väljapoole investeerimisest, võiks riik soodustada ja suunata pikaajalisi investeerimisprojekte väljaspool Harjumaad, kirjutab Nurkse instituudi doktorant, Tartu volikogu liige Imre Mürk.
Viimased kümme aastat on turu “nähtamatu käsi” üsna järjekindlalt suunanud Eesti ettevõtete majanduslikku aktiivsust Tallinnasse ja Harjumaale. Kui veel 2002. aastal olid umbes pooled Eesti ettevõtetest väljaspool Harjumaad, siis praeguseks on üle 80% ettevõtetest koondunud pealinna piirkonda. Oleme muutumas väga kontsentreeritud majandusega riigiks, sest üle 2/3 Eesti ekspordist ning majanduse toodangust luuakse Harjumaal. See, et uusi ettevõtteid ja töökohti luuakse pigem pealinna regioonis, süvendab aga maapiirkondade ja väikelinnade tühjenemist töökätest.
Probleemi süvendab asjaolu, et Eesti ühiskonna vananemise raske koormus on jäetud rahapuuduses ääremaade omavalitsuste kanda, kes ei suuda seetõttu kohaliku elu edendamiseks ise investeerida. Viimase viie aasta jooksul on pensionisaajate hulk Eestis suurenenud 8% ning piirkonniti on pensionäride osakaal ületanud 40% piiri Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakonnas. Sellises olukorras Eestimaa väikelinnad vajavad hädasti investeeringuid, et kohalikku majandust elavdada. Millised võiksid olla riigi hoovad investeeringute soodustamiseks väikelinnades?
Kolm võimalust
Kuna erasektor ei ole tänases situatsioonis huvitatud Tallinnast väljapoole investeerimisest, siis võiks riik väikelinnadele õla alla panna soodustades/suunates pikaajalisi investeerimisprojekte väljaspool Harjumaad. Võimalikuks lahenduseks oleks poliitiline otsus suunata näiteks 10% pensionifondidest – ehk Eesti palgasaajate säästudest – pikaajalistesse investeerimisprojektidesse väljaspool Harjumaad, etelavdada majandust väikelinnades. Näiteks kasvõi teede ja tänavate korrastamiseks, tööstus- ja tehnoloogiaparkide rajamiseks või Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede täies mahus neljarealiseks ehitamiseks.
Selle protsessi paremaks suunamiseks on riigil kolm võimalust.
1. Regulatiivne suunamine: näiteks võib Siseministeerium asutada sihtotstarbelise regionaalarengu investeerimisfondi, millesse riik maksaks igal aastal teatud protsendi laekunud sotsiaalmaksust. Täpsemalt, osa sellest rahast, mille riik maksab praegu erasektori pensionifondidesse II pensionisamba juurdemaksuna.
2. Nõudlusepõhine lähenemine: näiteks võiks Eesti riik koostöös maakondadega koostada pikaajalise regionaalse investeerimiskava ning emiteerida selle katteks vajalikus mahus pikaajalisi riigivõlakirju. Eesti riigi võlakoormus on Euroopas kõige madalam, mille tõttu oleks need võlakirjad kindlasti paljudele investoritele väga atraktiivseks tooteks.
3. Turupõhine lähenemine: selleks oleks vaja lihtsalt kehtestada praegustele pensionifondidele ettekirjutus, et teatud protsent investeeringutest tuleb suunata Eestisse. Kas siis börsile või riigi pakutavatesse pikaajalistesse võlakirjadesse. Viimase skeemi kasuks räägivad õnnestumised mitmes Eestiga samas arengufaasis olevas riigis, nagu näiteks Poolas.
Igal juhul on praegu õige/viimane aeg, et midagi väikelinnade ja ääremaade majanduslikuks elavdamiseks aktiivsemalt ette võtta.
Investeeringuid toetav inimvarapoliitika
Kuivõrd vanaduspensionäride arv kasvas möödunud (2013) aasta jooksul 5133 inimese võrra ning samas mahus lahkus ka töökäsi välismaale, siis oleks olukorra tasakaalustamiseks igati otstarbekas meelitada Eestist lahkuvaid inimesi tagasi väikelinnadesse. Seda saab teha riiklike investeeringutega, täpsemalt nende investeeringute tõttu tekkivate uute töökohtadega. Seda enam, et just praegu on parimas tööeas kõige arvukam rahvastiku kohort ehk “ärkamisaja lapsed”, kes on praegu aktiivses pereloomise eas (25-30 aastased inimesed).
Riiki peaks aktiivsemalt tegutsema sundima ka asjaolu, et lähema 20 aastaga kahaneb Eesti 15-24 aastaste tulevaste töökäte arv poole võrra. Seega on just nüüd ja praegu õige aeg veenda seda arvukat osa rahvast Eestimaa väikelinnadesse jääma, sest hiljem selleks enam nii häid võimalusi ei ole.
Allikas: Nurkse instituudi blogi
Enimloetud
2
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
5
Viimased uudised
“Ta oli lihtne saak Reformierakonnale”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Sõõrumaa: taandan end oma ettevõtete juhtivatelt kohtadelt
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee