• Jaga lugu:

    Maniakaalne salastamine

    Katariina KrjutškovaFoto: Andras Kralla

    Märtsis ametisse astunud valitsus rõhutas vajadust muuta riigivalitsemine avatumaks, ent samal ajal on riigiasutused oma dokumendiregistris niivõrd paju materjali salastanud, et see piirab ajakirjandusvabadust, kirjutab ajakirjanik Katariina Krjutškova.

    Sagedasemad piirangute alused riigiasutuste dokumendiregistrites on delikaatsed isikuandmed või ärisaladus. Tegelikkuses salastatakse justkui igaks juhuks peaaegu kõike. Ette tuleb sedagi, et mõne ministeeriumi ettepanekud seaduseelnõudele on salastatud 75 aastaks. Mis sisuliselt tähendab, et Eestis seadusloome protsess on salastatud riigisaladusega võrdseks ajaks.
    Eraldi teema on, kuidas pääseda ligi erinevatele rahastamisotsustele ehk jälgida, kuidas maksumaksja teenitud tulu kasutatakse. Kui jutt käib eraldistest riigiasutustele, ühingutele ja sihtasutustele, on ka need andmed sageli salastatud 75 aastaks. Tihti selgub alles hiljem, et salastamiseks polnud seaduslikku alust.
    Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et vaid erandjuhtudel ei tohiks kodanik vabalt ligi pääseda riigiasutustes avalikke ülesandeid täites kogunenud teabele. Kui riigiasutustest küsida, miks salastatakse dokumendid, mis peaksid olema avalikud, tuleb tihti vastus: „Dokumendisüsteemis läheb materjalile automaatselt piirang peale.“ Justkui kõikvõimas süsteem oleks registri lukku keeranud ja võtme ära kaotanud.
    Et näha salastatud dokumente, millele seadus lubab ligipääsu, tuleb teha eraldi teabenõue. Vahel võtab vastuse saamine mitu päeva ja ka siis võib see olla eitav. Seejärel tuleb õigust nõuda andmekaitse inspektsioonilt. Näib, et asjaajamine on justkui meelega tehtud nii tüütuks, et aina vähesemad võtaks vaevaks bürokraatlikku kadalippu läbida.
    Avaliku teabe seaduse järgi peab riigiteenistuja abistama teabenõudjat ehk väljastama seadusega lubatud materjalid. Ent vaid abistamisega sageli ei piirduta. Teinekord jõuab ajakirjanikuga ühendust võtta juba pressiesindaja või nõunik, kes justkui muuhulgas uurib, mis on kirjutatava artikli sisu.
    Eriti valulikult reageeritakse, kui soov on tutvuda teabenõude korras väljastatavate riigiteenistujate palgaandmetega. Et neid mitte avalikustada, mõeldakse ajakirjanike eksitamiseks välja lausa omaette strateegiad: pressiesindajad söödavad ette muid andmeid, et teema maha võtta. Seda kõike peab taluma vaid seetõttu, et nemad on infovaldajad.
    Andmete põhjendamatu salastamine ja nende väljaandmine teabenõude alusel võimaldab meediat kontrollida, sest enne materjalide väljastamist tutvutakse neis peituva teabega ning vajadusel saab ebamugavatele küsimustele juba vastusedki varakult välja mõelda.
    Põhjendamatu salastamine pärsib vaba ajakirjandust, sest niiviisi sõltub ajakirjaniku töö riigiteenistujatest ning info kogumiseks kulub liigselt aega. Lisaks kulub ka maksumaksja raha, sest riigiteenistuja peab niigi avalike andmete edastamiseks lisatööd tegema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.