• Jaga lugu:

    Arhitektid kafkalikus paralleelreaalsuses

    Arhitekt Armin Valter.Foto: Erakogu

    Linnaosaarhitekt võib küll heaks kiita projekti eskiisi ja sinna templi peale lüüa, kuid linnaplaneerimise ametis ei oma see erilist kaalu, kirjutab asjaajamise keerukusest ja tarbetust dubleerimisest Tallinna linnavalitsuses arhitekt Armin Valter.

    Tegeledes projektidega miljööväärtuslikus piirkonnas Nõmmel, hakkab teravalt silma see, et on loodud linnaosaarhitekti ametikoht, kuid sisuliselt mingeid volitusi talle antud ei ole. Sama kehtib ka teiste linnaosade kohta.
    Linnaosaarhitektidega saab projekti arhitekt suhelda kui asjatundlike kolleegidega, nad tunnevad põhjalikult oma linnaosa ning on huvitatud selle harmoonilisest arengust. Sealjuures saavad nad ka aru, et eraomaniku ja avaliku huvi vahel peab valitsema tasakaal. Loogiline tundub, et kui linnaosaarhitekt on projekti sisulise küljega tutvunud ning sellele oma kooskõlastuse andnud, peaks Tallinna linnaplaneerimise ametis edasine libedalt minema. Tegelikkuses on aga teisiti.
    Maitse küsimus
    Linnaosaarhitekt võib küll heaks kiita projekti eskiisi, sinna templi peale lüüa, kinnitamaks, et lahendus sobib miljöösse, kuid Tallinna linnaplaneerimise ametis ei oma see erilist kaalu. Dubleeriv ametnik vaatab uuesti, kas see lahendus ka tema maitsele vastab. Ning projekti kooskõlastamine algab otsast peale.
    Mis põhjusel ei ole linnaosaarhitektidele antud volitusi ise väljastada projekteerimistingimusi? On ju nemad kõige paremini oma linnaosa ja selle arengutega kursis ning ilmselt kõige õigemad inimesed seda tegema. Pealegi kurdavad linnaplaneerimise ameti ametnikud, et neil on väga palju tööd. Seetõttu ei peeta kinni ka kehtestatud menetlustähtaegadest, mis on niikuinii veidralt pikad.
    Miks ei võiks linnaosaarhitekt ise anda ehitusprojektile arhitektuursest seisukohast kooskõlastust? Sealt edasi kooskõlastataks projekt teistes vajalikes ametkondades ja seejärel saaks Tallinna linnaplaneerimise amet ehitusloa välja anda.
    Tundub, et linnavalitsuses valitseb paranoia – ei usaldata linnaosade arhitekte ega neid, kes projekteerivad; ega usaldata ka kinnisvara omanikke. Väike umbusaldus valitseb ka sama ametkonna eri ametnike vahel, kõik on salapärane ja keegi ei tea, milline nõue, märkus või ettekirjutus sealt järgmisena projektile esitatakse.
    Olukord meenutab väga Kafka romaane. Süüvides nendesse teostesse, kogevad arhitektid samasugust jõuetut ängi nagu Tallinna linnavalitsuses asju ajades.
    Üldiselt olen nõus, et kontroll peab asjade käigu üle olema. Ei saa eeldada, et kõik eraomanikud ja ka arhitektid oleksid võrdselt huvitatud erahuvide kõrval ka avalikke huve kaitsma, näiteks miljööväärtuslikku ala kaitsma. Teiselt poolt tekib küsimus, mis kaalu on diplomil, volitatud arhitekti kutsetunnistusel, arhitektide liidu liikmelisusel, kui Tallinna linnaplaneerimise ametisse minnes tajun, et minu võimetesse ei usuta isegi nii palju, et suudaksin ühe eramu juurdeehitise projekteerida ja sealjuures ka krundi piiridest kaugemale näha.
    Kuningas on alasti
    Valdkonnavälisele inimesele võib nüüd jääda mulje arhitektist kui ametnike loodud mudas rähklejast, mitte kui õppinud spetsialistist, kunstnikust, visionäärist ja vastutusrikka loometöö tegijast. Kuid probleemi lahendamine algab selle tunnistamisest.
    Ilmselt on paljud ametnikud, kellest jutt, ise selle bürokraatliku monstrumi vangis ega oska mutrikese tasandilt süsteemi muuta. Vaja on suuremat ühiskondlikku konsensust, et antud süsteem on ebaefektiivne ja sööb enese käigushoidmiseks enamiku selle ressurssidest.
    Kommentaar ilmus Äripäeva detsembrikuu erilehes Oma Maja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.