Draghi anub: laenake ja kulutage!

Eesti pangad on samuti hästi kapitaliseeritud, probleem on pigem nende soovis laenata – kellele nad tahaksid anda, need ettevõtted ei taha/saa laenukoormust suurendada ja ettevõtted, kes tahaksid, pole pankade jaoks atraktiivsed. Pole näiteks eksportijad.

Vahest suurim mõju Eesti majandusele tuleb Euroopa Keskpanga otsusest euro kursi kaudu, mida oodatakse edasi langevat dollari suhtes ja mis võiks seeläbi ekspordile kaasa aidata. Eriti, kui kursiks 1 : 1-le, mis üsna tõenäolisem. Eesti puhul peab arvestama peab muidugi, et Rootsi kroon on nõrgenenud dollari suhtes enamgi.

Samas torkas täna silma maailma rikkaima mehe Bill Gatesi optimistlik avaldus, et maailma rahvastiku vaeseima osa elatustase, eriti Aafrikas, paraneb järgmise 15 aasta jooksul kiiremini, kui kunagi varem ajaloos. Seegi tasub dollaririikidesse eksportides kõrva taha panna.

Aktsiatele Draghi otsus meeldis. Venemaa aktsiaid kerkisid eile lausa maailmas kõige enam ning ka rubla kallines. Investorid hakkasid jahtima suurema tootlusega ja riskiga aktsiaid, millest võib kaude kasu olla ka siinsele turule.  

Samuti võib keskpanga värskest otsusest kasu olla euroala sisese turismi elavnemisele, mida kallinev dollar kaas tuua võib. Midagi võib sellest Eestissegi kukkuda.

Euroopa Keskpanga otsust ei saa muidugi eraldi vaadata pühapäevastest Kreeka valimistest, kus valimisvõitu sihtiv Syriza kindlasti omad hääled kokku korjab. Ja isegi, kui nad uut valitsust ei moodusta, ei ole seni näha, et vajalikke reforme suudaks teha ka n-ö vanadest liitlastest koosnev valitsus. Kuna Kreeka majanduse väljavaated ilma reformideta on pehmelt öeldes kesised ja nende suutlikkus võlgu tagasi maksta pigem kahaneb, seisab euroala riikide nüüd ees dilemma.

Kas anda järele tingimustes, võtta sisse osa kahjust (mida see Andrus Ansip rääkiski kasulikust investeeringust?) ja riskida Itaalia, Prantsusmaa jt lõunariikide järgnemisega. Tähelepanuväärne on Soome peaministri Alexander Stubbi tänane avaldus Davosis, et ta oleks valmis arutama laenutingimuste leevendamist Kreekale, kui põhivõlg samaks jääks. Üleval on seni ka võimalus, et Kreeka lahkub eurotsoonist, mis samuti tähendaks talle raha andnud/garanteerinud euroala riikidele, sh Eestile kahju sissevõtmist. Või... Eks lähemad kuud näitavad, kas on ka kolmas tee. Lootust selleks jääb aga üha väiksemaks.