Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinos käisid

    Viljar VeebelFoto: Postimees

    Kord mitte eriti ammu läinud kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinosse raha peale kaarte mängima. Kasiinol oli küll veidi imelik nimi (Euroopa Finantsstabiilsus ja Solidaarsus) aga muidu olnud tegu soliidse kohaga, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljlar Veebel.

    Kõik osalised olnud täis entusiasmi mõnusalt aega veeta ja oodatavate võitudega oma ego ja rahakotti nuumata. Kuulsa teadlase Vilfredo Pareto kindlaks tehtud seaduspärasusest, et reguleerimata turul  jaguneb 80% rahast 20% osaliste vahel, sai igaüks loomulikult omamoodi aru, seda enam, et kasiinos oli käidud ennegi ja enamik osalisi oli aegade tuules mitmeid kordi puupaljana lõpetanud. Meeles oli aga ka ootamatuid võite ja usuti, et varasemad kaotused on ajapikku tarkust lisanud ja seekord tuleb suur edu.
    Igaühel oli kaasas 1000 eurot, kamba peale kokku seega 4000 eurot. Esimese mängutunni lõpuks oli kreeklasel alles null eurot, eestlasel 900 eurot, soomlasel 950 eurot ja sakslasel 2150 eurot. See oli imelik, sest et eriti eestlasele oli mitmel korral tundunud, et tal on kõige paremad kaardid.
    Kreeklasele laenati, et saaks edasi mängida
    Peetud siis aru, kas oleks mõistlik kreeklane ära saata või talle laenu anda, et too saaks edasi mängida. Kõik osalised hääletasid kreeklasele laenamise poolt tingimusel, et seda teeb sakslane, kellel ometigi oli ainsana raha, et sellist laenu anda. Motiivid olid erinevad: kreeklane lootis kaotuse tasa teha, eestlane ja soomlane aga senise väikese kaotuse võiduks pöörata, mida oli aga võimalik teha vaid kehvalt mängiva kreeklase arvelt, sest sakslast nad enam võita ei lootnud. Sakslane mõistis aga, et ilma kreeklase osaluseta ei nõustu ka eestlane ja soomlane mängima.
    Igatahes laenas sakslane 10% intressiga kreeklasele tema enda käest võidetud raha tagasi ja mäng jätkus. Pärast teist tundi olid kaotused identsed esimesega: kreeklane taas nullis, eestlasel järgi 800 eurot, soomlasel 900 eurot ja sakslasel 2300 eurot.
    Otsustatud, et ühistes huvides korratakse eelnevat laenutehingut. Ka kolmas mänguring andis sama tulemuse mis eelmised, nagu ka neljas, viies ja kuues, igal korral vormistatud kreeklasele muidugi ka uus laen. Peale südaööd otsustatud teha väikene vaherehnut ja nõu pidada. Kreeklasel olnud järgi null eurot, aga see eest 5000+500 (intress) eurot võlgu, mida oli rohkem kui mängus üldse raha kokku. Eestlasel oli järel 400 eurot (hea, et niigi läks) ja soomlasel 700 eurot. Sakslasel oli kassas enda tuhat, kreeklase tuhat, eestlase 600 ja soomlase 300 eurot, kokku seega 2900 eurot, pluss nõudeõigus kreeklaselt 5500le eurole.
    Eestlane ja soomlane hakanud vaikselt palitut otsima, et kodu poole minna, kui sakslane ja kreeklane neid üheskoos kinni pidanud ja selgitanud, et üks asi vajab enne koduteed veel joondeajamist: kreeklasel nimelt polevat raha, et võlgu tasuda, aga olevat ebaõiglane, et kogu maksmata laen jääb vaid sakslase kanda, seda enam, et kreeklasele laenamise poolt oli ju ikkagi üheskoos hääletatud, nagu ka mängurõõmu jagatud.
    Sakslane tegi ettepaneku, et igaüks paneb 20% oma allesjäänud rahast Kreeka võlgade teenindamise fondi, millest siis laenuandjatele solidaarselt väljamaksed tehakse, see pidi tagama, et võlgasid ja intresse ka edaspidi austatakse ja mängimisel vastutust tuntakse. Vastasel korral olevat ühise mängimise ja sõprusega lõpp. Lepiti ka kokku, et fondi hääleõigus jaguneb vastavalt sissemakse suurusele.
    Varsti mängime jälle
    Eestlane ja soomlane jäänud nõusse, esimene rõõmsamal ilmel, teine puigeldes. Võlgade teenindamise fondi tulnud kokku eestlaselt 80 eurot, soomlaselt 140 eurot, sakslaselt 580 eurot ja kreeklaselt endalt null eurot. Sakslane juhtis seejuures veel tähelepanu tõsiasjale, et nemad üksi maksavad kaugelt rohkem kui teised kokku, mis oli ka tõsi, seega kuuluvat neile ka ainuõigus fondi asjade otsustamisel.
    Esimesena otsustatud väljamaksete asjsu laenuandjatele, mis jagunesid üsna lihtsalt: sakslane sai kõik 800 eurot endale, millest piisas paraku aga vaid 500 euro intressi ja 300 euro põhiosa kustutamiseks. Siiski olid sakslased kaastundlikud ja annetasid saadud summast ka 100 eurot kreeklasele hea mängupartner olemise eest. Ülejäänud maksmata põhiosa ja vahepeal kogunevad intressid lubati võtta jutuks järgmisel korral, kui Eesti ja Soome on raske tööga natuke raha juurde kogunud.
    Lisaks lepiti kokku, et õige pea mängitakse uuesti. Kõik olnud ka selle poolt, et kreeklane kutsutakse samuti taas mängima, isegi kui tal endal raha pole (kelle arvelt sa muidu ikka võita loodaksid).
    Räägitakse, et vähemasti eestlasel olevat juba plaan, kuidas eelmine juhuslik kaotus samaväärseks võiduks pöörata.
  • Hetkel kuum
Infortari aktsia jätab investorid külmaks: see rong ei sõida eest ära
Legendaarne investor Charlie Munger, Buffetti parem käsi, suri 99-aastaselt
Intervjuu Infortari tegevjuhiga: täna pole varasid, mida me ei suudaks ühe ülekandega ära osta

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Buum uinutas: Võrumaa parimal on käsil ajaloo halvim aasta Võrumaa TOPis 115 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Ettevõtja tänab töötukassat: iluteenuste koolitusturg on korrastatud
Olukorda, kus igaüks võib olla iluteenuste koolitaja, enam pole, sest töötukassa ei anna koolituste jaoks nii lihtsalt raha. Eesti Iluteeninduse Erakooli juhataja Aimar Karu leidis, et muutus on olnud positiivne.
Olukorda, kus igaüks võib olla iluteenuste koolitaja, enam pole, sest töötukassa ei anna koolituste jaoks nii lihtsalt raha. Eesti Iluteeninduse Erakooli juhataja Aimar Karu leidis, et muutus on olnud positiivne.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Äriinglite juht: viis nõuannet algajale iduinvestorile
Üle kümne aasta ingelinvestorina enam kui 60 iduettevõttesse panustanud Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN president Lauri Antalainen annab isiklikult kogetud vigade põhjal nõu algajale äriinglile, et kuluka lõbu asemel õnnestuks tõesti head tulu teenida.
Üle kümne aasta ingelinvestorina enam kui 60 iduettevõttesse panustanud Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN president Lauri Antalainen annab isiklikult kogetud vigade põhjal nõu algajale äriinglile, et kuluka lõbu asemel õnnestuks tõesti head tulu teenida.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Taavi Ilves Infortari prospektist: tundub ohtlik
Investor Taavi Ilvese hinnangul on Infortar küll huvitav investeerimisidee, kuid ta kardab, et raha püütakse kaasata liiga kallilt.
Investor Taavi Ilvese hinnangul on Infortar küll huvitav investeerimisidee, kuid ta kardab, et raha püütakse kaasata liiga kallilt.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Juustukuningate lugu: äri võimalikkusest naise ja emaga
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Tipptegija näpunäited: parimad on need juhid, kes oskavad lugusid rääkida
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kinnisvaragasell kasvab "sõbralikult": taunime kahanemist
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Neli parimat praktikat oma ettevõtte kasvatamiseks
Mida õpetatakse ärikoolides – kas strateegiat või selle elluviimist? Peamiselt esimest, eeldades, et kui plaan on olemas, siis selle elluviimine on vaid vormistamise küsimus. Iga juht loomulikult teab, et see on tõest väga kaugel. Minu igapäevatöö organisatsioonides on seotud fookuse seadmise ja selle elluviimisega ning oma kogemusest võin öelda, et raamat
Mida õpetatakse ärikoolides – kas strateegiat või selle elluviimist? Peamiselt esimest, eeldades, et kui plaan on olemas, siis selle elluviimine on vaid vormistamise küsimus. Iga juht loomulikult teab, et see on tõest väga kaugel. Minu igapäevatöö organisatsioonides on seotud fookuse seadmise ja selle elluviimisega ning oma kogemusest võin öelda, et raamat
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kõige rohelisem ettevõte: „Viis aastat kestnud pingutused olid väärt seda“
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Autode järelturu ekspert: ärikaid on masendavalt palju
Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu.
Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Viis aastat ikaldust: Ossinovski arendust saadavad hädad, millest koduostjatele ei räägita
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
KANDIDEERI | Aasta tehas 2024 konkurss ootab kandidaate
Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee hakkab taas otsima tehast, mis liigub aina enam targa tootmise poole ning hoiab fookuses efektiivsust ja tehnoloogilist arengut. Kandidaate saab esitada kuni 31. jaanuarini 2024.
Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee hakkab taas otsima tehast, mis liigub aina enam targa tootmise poole ning hoiab fookuses efektiivsust ja tehnoloogilist arengut. Kandidaate saab esitada kuni 31. jaanuarini 2024.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tulevikutöö ja tulevikuvärbamine – AI abiga lihtsamaks!
Värske „Töö ja palk“ on pühendatud tehisintellektile, võrdselt nii kardetud kui ka armastatud „tegelasele”, kelle olemasolust meil paraku pääsu ei ole. Niisiis on mõistlik leppida AI kui koostööpartneriga ja püüda sellest koostööst maksimaalselt kasu saada.
Värske „Töö ja palk“ on pühendatud tehisintellektile, võrdselt nii kardetud kui ka armastatud „tegelasele”, kelle olemasolust meil paraku pääsu ei ole. Niisiis on mõistlik leppida AI kui koostööpartneriga ja püüda sellest koostööst maksimaalselt kasu saada.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Ühendkuningriigi rahandusministri sügisaruande ajal terendavad silmapiiril kõrged maksud ja nigelavõitu avalikud teenused hoolimata sellest, millised on tuleva aasta valimistulemused.
Ühendkuningriigi rahandusministri sügisaruande ajal terendavad silmapiiril kõrged maksud ja nigelavõitu avalikud teenused hoolimata sellest, millised on tuleva aasta valimistulemused.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.