Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinos käisid

    Viljar VeebelFoto: Postimees

    Kord mitte eriti ammu läinud kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinosse raha peale kaarte mängima. Kasiinol oli küll veidi imelik nimi (Euroopa Finantsstabiilsus ja Solidaarsus) aga muidu olnud tegu soliidse kohaga, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljlar Veebel.

    Kõik osalised olnud täis entusiasmi mõnusalt aega veeta ja oodatavate võitudega oma ego ja rahakotti nuumata. Kuulsa teadlase Vilfredo Pareto kindlaks tehtud seaduspärasusest, et reguleerimata turul  jaguneb 80% rahast 20% osaliste vahel, sai igaüks loomulikult omamoodi aru, seda enam, et kasiinos oli käidud ennegi ja enamik osalisi oli aegade tuules mitmeid kordi puupaljana lõpetanud. Meeles oli aga ka ootamatuid võite ja usuti, et varasemad kaotused on ajapikku tarkust lisanud ja seekord tuleb suur edu.
    Igaühel oli kaasas 1000 eurot, kamba peale kokku seega 4000 eurot. Esimese mängutunni lõpuks oli kreeklasel alles null eurot, eestlasel 900 eurot, soomlasel 950 eurot ja sakslasel 2150 eurot. See oli imelik, sest et eriti eestlasele oli mitmel korral tundunud, et tal on kõige paremad kaardid.
    Kreeklasele laenati, et saaks edasi mängida
    Peetud siis aru, kas oleks mõistlik kreeklane ära saata või talle laenu anda, et too saaks edasi mängida. Kõik osalised hääletasid kreeklasele laenamise poolt tingimusel, et seda teeb sakslane, kellel ometigi oli ainsana raha, et sellist laenu anda. Motiivid olid erinevad: kreeklane lootis kaotuse tasa teha, eestlane ja soomlane aga senise väikese kaotuse võiduks pöörata, mida oli aga võimalik teha vaid kehvalt mängiva kreeklase arvelt, sest sakslast nad enam võita ei lootnud. Sakslane mõistis aga, et ilma kreeklase osaluseta ei nõustu ka eestlane ja soomlane mängima.
    Igatahes laenas sakslane 10% intressiga kreeklasele tema enda käest võidetud raha tagasi ja mäng jätkus. Pärast teist tundi olid kaotused identsed esimesega: kreeklane taas nullis, eestlasel järgi 800 eurot, soomlasel 900 eurot ja sakslasel 2300 eurot.
    Otsustatud, et ühistes huvides korratakse eelnevat laenutehingut. Ka kolmas mänguring andis sama tulemuse mis eelmised, nagu ka neljas, viies ja kuues, igal korral vormistatud kreeklasele muidugi ka uus laen. Peale südaööd otsustatud teha väikene vaherehnut ja nõu pidada. Kreeklasel olnud järgi null eurot, aga see eest 5000+500 (intress) eurot võlgu, mida oli rohkem kui mängus üldse raha kokku. Eestlasel oli järel 400 eurot (hea, et niigi läks) ja soomlasel 700 eurot. Sakslasel oli kassas enda tuhat, kreeklase tuhat, eestlase 600 ja soomlase 300 eurot, kokku seega 2900 eurot, pluss nõudeõigus kreeklaselt 5500le eurole.
    Eestlane ja soomlane hakanud vaikselt palitut otsima, et kodu poole minna, kui sakslane ja kreeklane neid üheskoos kinni pidanud ja selgitanud, et üks asi vajab enne koduteed veel joondeajamist: kreeklasel nimelt polevat raha, et võlgu tasuda, aga olevat ebaõiglane, et kogu maksmata laen jääb vaid sakslase kanda, seda enam, et kreeklasele laenamise poolt oli ju ikkagi üheskoos hääletatud, nagu ka mängurõõmu jagatud.
    Sakslane tegi ettepaneku, et igaüks paneb 20% oma allesjäänud rahast Kreeka võlgade teenindamise fondi, millest siis laenuandjatele solidaarselt väljamaksed tehakse, see pidi tagama, et võlgasid ja intresse ka edaspidi austatakse ja mängimisel vastutust tuntakse. Vastasel korral olevat ühise mängimise ja sõprusega lõpp. Lepiti ka kokku, et fondi hääleõigus jaguneb vastavalt sissemakse suurusele.
    Varsti mängime jälle
    Eestlane ja soomlane jäänud nõusse, esimene rõõmsamal ilmel, teine puigeldes. Võlgade teenindamise fondi tulnud kokku eestlaselt 80 eurot, soomlaselt 140 eurot, sakslaselt 580 eurot ja kreeklaselt endalt null eurot. Sakslane juhtis seejuures veel tähelepanu tõsiasjale, et nemad üksi maksavad kaugelt rohkem kui teised kokku, mis oli ka tõsi, seega kuuluvat neile ka ainuõigus fondi asjade otsustamisel.
    Esimesena otsustatud väljamaksete asjsu laenuandjatele, mis jagunesid üsna lihtsalt: sakslane sai kõik 800 eurot endale, millest piisas paraku aga vaid 500 euro intressi ja 300 euro põhiosa kustutamiseks. Siiski olid sakslased kaastundlikud ja annetasid saadud summast ka 100 eurot kreeklasele hea mängupartner olemise eest. Ülejäänud maksmata põhiosa ja vahepeal kogunevad intressid lubati võtta jutuks järgmisel korral, kui Eesti ja Soome on raske tööga natuke raha juurde kogunud.
    Lisaks lepiti kokku, et õige pea mängitakse uuesti. Kõik olnud ka selle poolt, et kreeklane kutsutakse samuti taas mängima, isegi kui tal endal raha pole (kelle arvelt sa muidu ikka võita loodaksid).
    Räägitakse, et vähemasti eestlasel olevat juba plaan, kuidas eelmine juhuslik kaotus samaväärseks võiduks pöörata.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.