Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinos käisid

    Viljar VeebelFoto: Postimees

    Kord mitte eriti ammu läinud kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinosse raha peale kaarte mängima. Kasiinol oli küll veidi imelik nimi (Euroopa Finantsstabiilsus ja Solidaarsus) aga muidu olnud tegu soliidse kohaga, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljlar Veebel.

    Kõik osalised olnud täis entusiasmi mõnusalt aega veeta ja oodatavate võitudega oma ego ja rahakotti nuumata. Kuulsa teadlase Vilfredo Pareto kindlaks tehtud seaduspärasusest, et reguleerimata turul  jaguneb 80% rahast 20% osaliste vahel, sai igaüks loomulikult omamoodi aru, seda enam, et kasiinos oli käidud ennegi ja enamik osalisi oli aegade tuules mitmeid kordi puupaljana lõpetanud. Meeles oli aga ka ootamatuid võite ja usuti, et varasemad kaotused on ajapikku tarkust lisanud ja seekord tuleb suur edu.
    Igaühel oli kaasas 1000 eurot, kamba peale kokku seega 4000 eurot. Esimese mängutunni lõpuks oli kreeklasel alles null eurot, eestlasel 900 eurot, soomlasel 950 eurot ja sakslasel 2150 eurot. See oli imelik, sest et eriti eestlasele oli mitmel korral tundunud, et tal on kõige paremad kaardid.
    Kreeklasele laenati, et saaks edasi mängida
    Peetud siis aru, kas oleks mõistlik kreeklane ära saata või talle laenu anda, et too saaks edasi mängida. Kõik osalised hääletasid kreeklasele laenamise poolt tingimusel, et seda teeb sakslane, kellel ometigi oli ainsana raha, et sellist laenu anda. Motiivid olid erinevad: kreeklane lootis kaotuse tasa teha, eestlane ja soomlane aga senise väikese kaotuse võiduks pöörata, mida oli aga võimalik teha vaid kehvalt mängiva kreeklase arvelt, sest sakslast nad enam võita ei lootnud. Sakslane mõistis aga, et ilma kreeklase osaluseta ei nõustu ka eestlane ja soomlane mängima.
    Igatahes laenas sakslane 10% intressiga kreeklasele tema enda käest võidetud raha tagasi ja mäng jätkus. Pärast teist tundi olid kaotused identsed esimesega: kreeklane taas nullis, eestlasel järgi 800 eurot, soomlasel 900 eurot ja sakslasel 2300 eurot.
    Otsustatud, et ühistes huvides korratakse eelnevat laenutehingut. Ka kolmas mänguring andis sama tulemuse mis eelmised, nagu ka neljas, viies ja kuues, igal korral vormistatud kreeklasele muidugi ka uus laen. Peale südaööd otsustatud teha väikene vaherehnut ja nõu pidada. Kreeklasel olnud järgi null eurot, aga see eest 5000+500 (intress) eurot võlgu, mida oli rohkem kui mängus üldse raha kokku. Eestlasel oli järel 400 eurot (hea, et niigi läks) ja soomlasel 700 eurot. Sakslasel oli kassas enda tuhat, kreeklase tuhat, eestlase 600 ja soomlase 300 eurot, kokku seega 2900 eurot, pluss nõudeõigus kreeklaselt 5500le eurole.
    Eestlane ja soomlane hakanud vaikselt palitut otsima, et kodu poole minna, kui sakslane ja kreeklane neid üheskoos kinni pidanud ja selgitanud, et üks asi vajab enne koduteed veel joondeajamist: kreeklasel nimelt polevat raha, et võlgu tasuda, aga olevat ebaõiglane, et kogu maksmata laen jääb vaid sakslase kanda, seda enam, et kreeklasele laenamise poolt oli ju ikkagi üheskoos hääletatud, nagu ka mängurõõmu jagatud.
    Sakslane tegi ettepaneku, et igaüks paneb 20% oma allesjäänud rahast Kreeka võlgade teenindamise fondi, millest siis laenuandjatele solidaarselt väljamaksed tehakse, see pidi tagama, et võlgasid ja intresse ka edaspidi austatakse ja mängimisel vastutust tuntakse. Vastasel korral olevat ühise mängimise ja sõprusega lõpp. Lepiti ka kokku, et fondi hääleõigus jaguneb vastavalt sissemakse suurusele.
    Varsti mängime jälle
    Eestlane ja soomlane jäänud nõusse, esimene rõõmsamal ilmel, teine puigeldes. Võlgade teenindamise fondi tulnud kokku eestlaselt 80 eurot, soomlaselt 140 eurot, sakslaselt 580 eurot ja kreeklaselt endalt null eurot. Sakslane juhtis seejuures veel tähelepanu tõsiasjale, et nemad üksi maksavad kaugelt rohkem kui teised kokku, mis oli ka tõsi, seega kuuluvat neile ka ainuõigus fondi asjade otsustamisel.
    Esimesena otsustatud väljamaksete asjsu laenuandjatele, mis jagunesid üsna lihtsalt: sakslane sai kõik 800 eurot endale, millest piisas paraku aga vaid 500 euro intressi ja 300 euro põhiosa kustutamiseks. Siiski olid sakslased kaastundlikud ja annetasid saadud summast ka 100 eurot kreeklasele hea mängupartner olemise eest. Ülejäänud maksmata põhiosa ja vahepeal kogunevad intressid lubati võtta jutuks järgmisel korral, kui Eesti ja Soome on raske tööga natuke raha juurde kogunud.
    Lisaks lepiti kokku, et õige pea mängitakse uuesti. Kõik olnud ka selle poolt, et kreeklane kutsutakse samuti taas mängima, isegi kui tal endal raha pole (kelle arvelt sa muidu ikka võita loodaksid).
    Räägitakse, et vähemasti eestlasel olevat juba plaan, kuidas eelmine juhuslik kaotus samaväärseks võiduks pöörata.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.